/nginx/o/2013/01/25/1539908t1h89e3.jpg)
Reedesest Õpetajate Lehest saab lugeda nii õpetajate palgatõusu suurtest kääridest, loosiga 1. klassi pääsemisest Rocca al Marest kui sellest, kuidas peaks õpetaja käituma ebamugavas ja keerulises olukorras.
Reedene Õpetajate Leht: palgakäärid, lesbid ja kooliloos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate palgatõusul on suured käärid
Suuremate linnade õpetajad said jaanuaris veel palka vana mõõdupuu järgi, sest läbirääkimised kollektiivlepingute sõlmimiseks alles käivad, kuid Õpetajate Lehe pisteline küsitlus eri maakondades näitas palgatõusu mitmekordset erinevust.
Nii näiteks suurenes Lõuna-Eesti väikese Misso kooli tööjõukulude toetus koguni 32,9 protsendi võrra. Eestimaa teises otsas, Ida-Virumaal asuva Kohtla põhikooli õpetajate palgaraha suurenes aga kõigest 6,9 protsendi võrra. Ent kogu kooli palgafondi suurenemine ei tähenda kaugeltki seda, et kõigil õpetajatel palk suureneb. Nii näiteks töötavad Missos peaaegu kõik õpetajad osalise koormusega, andes tunde liitklassides. Vaid ühel õpetajal on Misso koolis täiskoormus ja seetõttu ka kooli suurim palk – 715 eurot kuus.
Rocca al Mare kooli esimesse klassi pääseb loosiga
Rocca al Mare kooli 1. klassi astujad ei pea sel aastal enam üksteisega konkureerima ega koolikatseid tegema, samuti ei seata seal lapsi mingite muude tunnuste järgi pingeritta, sest kooli juhtkond otsustas, et katsete asemel valitakse lapsed kooli loosiga. «Kui pole katseid, siis pole vanematel vajadust oma last millekski drillida,» selgitas kooli asutaja Hannes Tamjärv. «Selline drillimine on väga selgelt vastuolus lapsesõbraliku tegevusega.»
Õpetaja, kas te olete lesbi?
«Õpetaja, kas te olete lesbi?» – sellise pealkirja all jätkuvad Õpetajate Lehes pedagoogide arutelud Tõstamaa keskkoolis aset leidnud õpetaja mõnitamise üle. Kuidas peaks õpetaja käituma ebamugavas ja keerulises olukorras? Kuidas tulla toime raskestikasvatatavate lastega? Nendele küsimustele püüavad vastust leida Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpetajad Annika Rebane ja Anna-Liisa Blaubrück ning Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lektor Valter Parve.
Ameerika tšarterkoolis maailmavaadet avardamas
USAs õpetajana töötav endine Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Elina Aslett kirjutab oma tööst Xavieri tšarterkoolis, mis pakub alternatiivi tavakoolidele.
See on uut tüüpi eraalgatuslik üldhariduskool, mida rahastab riik. Väga tugevalt humanitaarainetele panustava kooli üheks eripäraks on seegi, et õpilastel ei ole seal üldiselt õpikuid ega töövihikuid, vaid nad teevad märkmeid nagu tudengid.
Õpetaja tööaeg on väga täpselt kindlaks määratud. Õpetaja annab iga päev keskmiselt seitse tundi ja peab töötama 60 tundi nädalas. See-eest võib aga õpetaja õppeaasta jooksul üheksa päeva tervislikel põhjustel puhata, kaotamata nende päevade eest töötasu.