Milline oli mullu halvim seadus?

Seaduste loomine. Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Järgmisel teisipäeval kuulutab Teenusmajanduse Koja kokku kutsutud komisjon välja Eesti parima ja halvima seaduse: mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale (HÕT). Avalikul konkursil osalesid nii riigikogus vastu võetud seadused kui ka valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, mis on vastu võetud 2012. aastal. Postimees avaldab täna mõlemas kategoorias sõelale jäänud nominendid. Järgnevalt sõelale jäänud halvimad seadused.

Halvimad seadused

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Põhjendus: menetluslikud anomaaliad, sh eelnõu läbisurumine, ebapiisav mõjude hindamine, vähene dialoog, ebapiisav aeg jõustumiseks.

«Veel vastuvõtmata seadus» ehk erakondade rahastamist korrastav seadus
Põhjendus: Riiigkogu on sellega tegelenud, aga tulutult. Ühiskonnas on ootus reguleerida erakondade rahastamist, aga sellele ei järgne õiguslooja tegu. Möödunud aastal lahvatanud usaldamatus ja rahulolematus erakonnademokraatia vastu oli tingitud just nõrgast kontrollist erakonna rahastamise üle.

Kohtute seaduse muudatus
Põhjendus: Seadus, millisega ühele endisele riigikohtu esimehele tehti eriseadus, korraldamaks talle kõrgem pension. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

ESMi asutamislepingu ja ratifitseerimise seadus
Põhjendus: arutelu riigikogus oli fiasko, valitsuse selgitused vastuolulised ja avalikkuse kaasamine arutellu olematu. Mõjude analüüsimist alahinnati, eelnõuga kaasnevad mõjud ei olnud üheselt arusaadavad. Alles riigikohtu menetluses hakati loosungite asemel sisuliselt arutama ESM üle.

Töölepingu seaduse muutmine
Põhjendus: Reformierakond ja IRL taganesid taas kord uue Töölepingu seaduse vastuvõtmisel sõlmitud kokkuleppest ning jätsid tõstmata töötutoetuse varemlubatud poole alampalgani.

Riiklike peretoetuste seaduse muutmine
Põhjendus: Seadusega hakatakse alates 2013. aasta juulist maksma eriti madalate sissetulekutega lastega peredele 9,59 eurost «vajaduspõhist peretoetust». Kuna toetus määratakse kolmeks kuuks, tuleb peredel riigi toetuse saamiseks käia toetust küsimas neljal korral aastas. Kuna toetuse määramisel arvestatakse üksnes vanemate sissetulekuid, ning ei arvestata möödapääsmatuid kulutusi eluasemele, ei jõua «vajaduspõhine peretoetus» kõigi peredeni, kes täna peavad toime tulema toimetulekutoetusega.

Meresõiduohutuse seaduse muutmine navigatsioonitasude tõstmiseks
Põhjendus: läbimõtlemata, sõnamurdlik ja ootamatu tasude tõstmine lühikese etteteatamistähtajaga.

Nende hulgast valib teisipäevaks parima seaduse välja komisjon koosseisus Valdo Kalm, Jüri Saar, Anvar Samost, Allar Jõks, Priidu Pärna ja Urmo Kübar.

Hea õigusloome tava

Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava (HÕT).

1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ja hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.

7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.