Seaduste loomine.

FOTO: Illustratsioon: Eero Barndõk

Järgmisel teisipäeval kuulutab Teenusmajanduse Koja kokku kutsutud komisjon välja Eesti parima ja halvima seaduse: mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale (HÕT). Avalikul konkursil osalesid nii riigikogus vastu võetud seadused kui ka valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, mis on vastu võetud 2012. aastal. Postimees avaldab täna mõlemas kategoorias sõelale jäänud nominendid. Alustame headest seadustest.

Head seadused

Avaliku teabe seaduse muudatused
Põhjendus: kaasajastati oluliselt võimalusi avaliku teabe kasutamiseks ja sihtrühmi kaasati eelnõu menetlemise protsessi. Tegemist on seadusemuudatusega, mis juba lähiaastatel hakkab muutma seda, kuidas kodanik riigiga suhtleb, infot saab ja võimaldab läbi andmete taaskasutuse paljudeks uuteks teenusteks, nii tasuta kui tasulisteks.

Avaliku teenistuse seadus
Põhjendus: ühiskonnale vajalik, ettevalmistatud pikalt ning avalikult ja huvigruppe kaasates.

Töötuskindlustusseaduse maksemäärade langetamine
Põhjendus: huvigrupid olid hästi kaasatud ja nendega arvestati. Eelnõuga kaasnevad mõjud olid hästi hinnatud.

Nende hulgast valib teisipäevaks parima seaduse välja komisjon koosseisus Valdo Kalm, Jüri Saar, Anvar Samost, Allar Jõks, Priidu Pärna ja Urmo Kübar.

Hea õigusloome tava

Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava (HÕT).

1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ja hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.

7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.