Mikko Fritze: tõmmake välismaalasi rohkem eesti kultuuri

Mikko Fritze Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti kultuur pole assimileeriv, vaid võõrast tõrjuv, mistõttu on raske selle kandjate arvu kasvatada, kui nad ise sünnitada ei taha ning välismaale kolivad, kirjutab estofiil Mikko Fritze Postimehe arvamusportaalis.

Kas eesti identiteet on sattunud viimasel ajal rohkem ohtu? Huvitav küsimus. Kui oleks olemas «hirmumeeter», siis ma arvan, et sellel oleksid eestlaste väljasuremishirmud alati päris suured. Teistel aegadel, näiteks pärast Teist maailmasõda, kindlasti ka kõrgemad kui tänapäeval.

Aga kas reaalne oht on olnud kunagi suurem kui nüüd? Eks üks tugev eesti identiteedi kindlustaja on alati olnud konkreetne eestlust alla suruv võõras võim. Kus see enam on? Jah, globaliseerumine, Brüssel, kohalike brändide kadumine, välismaalaste kolimine Eestisse, noorte ja andekate väljarändamine Eestist on kõik kuidagi hirmutav, aga see pole konkreetne asi, mille vastu aitaks eesti identiteet.

Karta on, et inimene, isegi eestlane suhtub identiteeti ja keelde lõppude lõpuks pragmaatiliselt – kui pole mõtet oma keelt enam rääkida, nii on ainult paari põlvkonna küsimus, kui keel on kadunud. Nagu on juhtunud mõnel väliseestlasel Rootsis ja Ameerikas, rääkimata suurematest immigrandigruppidest Ameerika mandril nagu itaallased ja sakslased – pärast kahte põlvkonda ei teata omast keelest ja vanast identiteedist enam tuhkagi.

Aga samas, mis võiks näiteks eesti keele asendada? Teist keelt siin küll ei kujutaks ette, kindlasti ei oleks see vene, soome, rootsi, saksa ega ka hiina keel, sest nad tegelikult ei suru end väga peale ja on lisaks kultuuriliselt liiga võõrad.

Pealegi, kust see ainus võimalik uus keel – inglise keel – siis tuleks? Telekast, rahvusvahelistest firmadest? Mulle tundub, et isegi kui inglise keel saaks tugevaks üldkeeleks, jääks see siiski pigem tasemele, kus «päriskeelena» kasutatakse edasi oma kohaliku keelt. Nagu Indias või mõnes Aafrika riigis.

Teine konkreetne oht on sündimus. Lapsed kannavad rahvusidentiteeti edasi, aga eestlasi vist sünnib järjest vähem. Mis juhtub eesti identiteediga, kui välja surevaid eestlasi peab «asendama» välismaalastega?

Kui neid samal ajal palju tuleks, siis ma hästi ei usu, et nad õpiksid eesti keelt ja eesti kombeid. Ka sellepärast, et eesti kultuur pole väga assimileeriv, vaid ta omapära on pigem võõrast tõrjuv. Ja keel on päris raske ka. Siin aitaks küll väga saada rohkem lapsi.

Igal juhul on suurte muudatuste aeg ja sellega peab ka eesti identiteet kaasa minema. Üks viis oleks, et eesti kultuuri hakatakse rohkem uskuma. Eesti kultuur on sügav ja huvitav, eesti keel on eriti kaunis.

Nad ei tohi välja surra ja ei peagi, kui eestlased neid hoiavad ja ka teistele avavad. Mind, mu argentiina abikaasat ja meie kolme kahest rahvustest last olete te enda kultuuri juba edukalt tõmmanud. Kutsuge ka teisi seda tegema, aga olge nendele kindlasti toeks!

Postimehe arvamusportaal küsib sel nädalal tõukuvalt uutest tuultest ajalookirjutuses ja Yana Toomi väljaütlemistest kommentaare eestluse elujõu teemal.