Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/04/30/1081002t1hcc7f.jpg)
Veel mõned aastakümned tagasi oli pankurite elu lihtne. Hambameeste sõnul käis nende töö printsiibil kolm-kuus-kolm, mis tähendas, et pankur võttis raha kolmeprotsendilise intressimääraga sisse, kuue protsendiga laenas välja ning juba kella kolmeks läks golfi mängima.
Viimase paarikümne aastaga on pangandus täielikult muutunud. Muutuste üheks mootoriks on olnud arvutiseerimine ja infotehnoloogia. Tänu tehnoloogiale tekkisid muu hulgas kinnisvaralaenudega seotud keeruliselt struktureeritud väärtpaberid, mida pankurid isekeskis alfabeediks nimetasid, sest nende nimetused olid reeglina kolme või enama tähe kombinatsioonid ning mis viisid lõpuks 2008. aastal finantskrahhini.
Tänu infotehnoloogiale on ka pangalaenude ja muude teenuste töötlemine muutnud imeodavaks, mistõttu minimaalsed laenusummad on muutunud üha väiksemaks.
Ehkki mikrolaen on mingites vormides tuntud juba üle saja aasta, tekkis termin ise eelmise sajandi viimastel kümnenditel ning laialdasema tuntuse sai 2006. aasta lõpus, kui Bangladeshi väikelaenude panga Grameen Bank asutajale Muhammad Yunusele anti Nobeli rahupreemia.
Tehnoloogia areng on võimaldanud väike- ja mikrolaenude andmise automatiseerida, selle tulemuseks on ka arvukate SMS- ja kiirlaenukontorite teke.
Sammu edasi on astunud meie väikeettevõte Sõbralaen internetikeskkonnaga isePankur. See keskkond viib kokku väikelaenude võtjad väike- ja mikroinvestoritega ehk nendega, kellel on raha üle ning sooviksid väikeste summadega investeerida.
Seni veel väga tagasihoidlike mahtudega isePankur on nüüd saamas väga prominentse reklaamija – maailma ühe mainekama ajakirja The Economist toimetaja Edward Lucase. Lucas keskendus ettevõtte innovatiivsele poolele – võimaldada inimestel hakata mikropankuriteks ning teenida oma investeeringutelt korralikku tulu.
Samal ajal kui pangad saavad eluasemelaenudelt intressimarginaali kahe protsendi ringis, teenivad isePankuri kaudu väikelaenude andjad 17-protsendilist tootlust, mis iseenesest on väga hea tulemis.
Vaatasin mõni päev tagasi isePankuri kodulehelt aktiivseid laenutaotlusi, mida oli kokku 17. Nendest enam kui poolte (täpsemalt 10) otstarve oli laenude konsolideerimine. See tähendab, et laenuvõtjateks on peamiselt inimesed, kes on oma SMS-laenude tagasimaksmisega hätta jäänud ning soovivad võla tasumiseks uut laenu võtta.
IsePankuri kaudu on võimalik saada laene summas 100 kuni 3000 eurot, mis jääb enam-vähem tavalise tarbimislaenu tasemele, ning ka intressimäär jääb tarbimislaenude intressimäärade piiridesse. See polegi nii väga hull, kui lühiajalisi laene restruktureeritakse pikemaajaliste ja odavamate laenudega. Palju hullem oleks vastupidine olukord, kui pikaajaliste ja odavamate laenude tagasimaksmiseks võetaks lühemaajalist SMS-laenu, mida kuuldavasti olevat meil väga ja väga palju.
Samas tuleks aga arvestada, et lähiaastatel jääb majanduskasv ja keskmine palkade tõus üsna tagasihoidlikuks, mistõttu kahekohalise numbriga intressimäärad ükskõik millistele laenudele on üsna kallid.