Kui õpetajale lubatakse klassijuhatamise eest üksnes 62 või 72 eurot lisatasu, mõnitatakse teda sarnasel määral kui Tõstamaa kooli juhtumi ohvrit, kirjutab Tallinna prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi (Keskerakond) Õpetajate Lehes.
Lauri Leesi: klassijuhatamisega on niisiis kaputt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen kaua oodanud, et Eesti vabariik suudaks klassijuhatajale koristaja kuupalka maksta. Seni oleme oma koolis selle raske ning vastutusrikka töö eest õpetajatele 50 protsenti sellest rahast ära tasunud. Ah et kas tulen säärase «priiskamisega» aasta lõpuks ots otsaga välja? Kuidagi olen ikka tulnud. Ei salga – läinud detsembris olin omadega päris plindris. Kuid ei midagi hullu …
Hulluks hakkab minema vist hoopis nüüd. Meie haridus- ja teadusministeeriumis ei ole enam moes õpetajate palkadest rääkida, nüüd räägitakse haridustoetusest. Seega ei saagi õpetajad enam palka, me kõik saame haridustoetust. Õudne!
Ministri sõnade kohaselt tõusvat õpetajatele suunatud «toetusraha» 11,6 protsenti. Ei sõnakestki palgatõusust. Ajakirjanike lakkamatutele küsimustele, kas igal õpetajal palk ikka tõuseb, püüdis minister pikki kuid laveerida Jeesuse stiilis paraboolidega. Jõuludeks ei suutnud mees enam «vaenlaste» turmtulele vastu panna ja vastaski: «Muidugi tõuseb! Kuhu ta jääb!»
Seni tundsin vaid kahte inimest, kes ministri sõnu uskusid: Jaak Aaviksoo ise ja kantsler Kalle Küttis. Kui aga need kaks meest midagi lubavad, tuleb olla ääretult ettevaatlik. Aasta tagasi lubas minister riigikogu ees, et tema nägemuses jääb 220 koolist alles 56 või 60 ning et koeral tuleb saba lõigata ühe ropsuga. Selle all mõtles ta põhikooli lahutamist gümnaasiumist.
Siis rääkis Kalle Küttis klassijuhatamise tasust loobumisest ligilähedaselt järgmiselt. Mis selles klassijuhatamises siis ikka nii erilist on, tänavu on klassijuhataja üks õpetaja, järgmisel aastal täidab ta koolis muud funktsiooni, valmistab metoodilisi vahendeid või nuhtleb üleannetuid – üks lisatasu puha, küll koolijuht vaatab, tema kätte me usaldame 20 protsenti palgafondist.
Tänasel päeval aga lubatakse Olümposelt siiski klassijuhatamise eest tervelt 62, või oli see isegi 72, eurot maksta! Ei tea kohe kelle kätt sellise lahkuse eest suudelda!
Kirjutasingi protesti märgiks palgalehele igale klassijuhatajale 50 protsenti uuest koristaja palgast ehk 160 eurot ja viisin dokumendi meie raamatupidamisse. Järgmisel päeval sain raamatupidajalt sõbralikus toonis kirja, milles ta soovitas mul siiski klassijuhatamise tasu mitte tõsta, sest muidu võib mulle finantsaasta lõpetamine tänavusest veelgi raskemaks muutuda. Et soovitus tuli inimeselt, kes asja tunneb ning ministeeriumi palgatoetusega kursis, jäin teda uskuma ja kuuletusin.
Aga aitab hämamisest! Esimene uue finantsaasta palgapäev on lähipäevil käes. Keegi peab ju selgelt välja ütlema, kui palju suurenes tänavune nn õpilase pearaha võrreldes läinud aastaga. Me ei ela ju üksnes suuremeelsete poliitikute haridustoetusest. Käib ju meil Eestis koolide rahastamine pearaha alusel ja selle pearaha sees on kõik, mis koolieluga seotud. See ei saa ju olla riiklik saladus.
Ja veel, kas klassijuhatamisega on siis nii, kuis Kalle Küttis sellest alles hiljuti rääkis, või on sellel tööl Eesti vabariigis ka mingi perspektiiv? Praegu lubatud 62 või 72 eurot, mis ju üksnes veerand koristaja palgast, on õpetajate mõnitamine. Ei leia, et seda sorti mõnitamine millegagi erineks õpetaja mõnitamisest Tõstamaa koolis.