Poliitikaeksperdid soovitavad keelata parteilastel riigi- ja linnaettevõtete nõukogudesse kuulumine või karmistada praegust korda. Radikaalseimat lahendust pooldab ka 94 protsenti lugejatest.
Osa eksperte kihutaksid poliitikud nõukogude ukse taha
8. veebruar 2013, 06:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühemõtteliselt pooldavad kodanikuaktivist Sergei Metlevi Rahvakogus tehtud ettepanekut, et riigikogu ja kohalike volikogude liikmetel tuleks keelata riigiettevõtete ja sarnaste asutuste nõukogudesse kuuluda, Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla ja TTÜ professor Rainer Kattel.
«See on väga jumekas idee, mis töötaks pigem küll poliitikute maine parandamise suunas, aga ilmselt muudaks ka paljude riigiettevõtete jt nõukogude tööd oluliselt paremaks eelkõige sisulise ekspertiisi mõttes,» kommenteeris Kattel.
Ta kiitis ka Metlevi pakutud alternatiivi kaasata taoliste asutuste juhtimisse rohkem ametnikke, sest just viimased kannavad tegelikke sisulisi kompetentse.
Ka Rein Toomla sõnul pole poliitikute nõukogudesse kuulumine vajalik. «Kui riigile või omavalitsusele kuuluv ettevõte moodustab nõukogu, siis peaks ta olema suuteline leidma sinna asjatundlikke professionaale samast valdkonnast või siis majandusest/rahandusest laiemalt.»
Poliitikute nõukogudest välja arvamise vastu on Liia Hänni E-riigi akadeemiast, kelle sõnul piisaks praeguse süsteemi läbipaistvamaks muutmisest.
«Avaliku võimu loodud ettevõtete ja asutuste nn omaniku esindajate nimetamisel tuleb eesmärgiks seada juhtimise kvaliteet,» märkis ta.
Hänni viitas, et kodanikud ootavad nõukogudelt ühiskonnale kasulikke ja läbimõeldud otsuseid, kuid pole õige automaatselt eeldada, et rahva poolt volikokku või riigikokku valitud isikud seda teha ei suuda.
«Ilmselt peab ettepaneku tegija silmas olukorda, kus nõukogudesse nimetatakse isikuid erakondliku kuuluvuse alusel, pööramata piisavat tähelepanu nende asjatundlikkusele,» selgitas Hänni. «Selline teguviis on kindlasti taunitav, kuid poliitikute nõukogudes osalemise keelamise asemel võiks lahenduseks olla nõukogude koosseisu kujundamine avaliku konkursi korras.»
N-ö poolikut reformi pooldab ka Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, kes viitab samuti, et teoreetiliselt pole midagi halba selles, kui avalikes huvides tegutsevaid ettevõtteid ja sihtasutusi juhivad avaliku võimu kandjad ehk poliitikud.
«Seega täiesti neid nõukogudest välja arvata ei saaks – eriti, mis puudutab sihtasutusi, ettevõtete puhul on avalike huvidele kõrval palju tugevam rõhk ärihuvidele,» leidis Saarts.
Samas leiab temagi, et poliitikute kuulumine nõukogudesse tuleks võtta täiendava luubi alla ja allutada täpsematele regulatsioonidele.
«Näiteks tuleks kaaluda, kas ministri haldusalasse kuuluva ettevõtte puhul pole riigikogu liikme kuulumine selle nõukokku vastuolus täitevvõimu ja seadusandliku võimu lahususe printsiibiga,» viitas Saarts vastuolule, et parlamendi liige, kes peaks olema justkui sõltumatu, satub nõukokku kuuludes otsekui täitevvõimu alluvusse.
Tema sõnul on teine suurem kitsaskoht opositsiooni eemaletõrjumine. «Riigi (või ka suurema omavalitsuse) jaoks olulisemate nõukogude koosseis peaks olema parteiliselt palju tasakaalustatum. Mitte, et vaid võimupoliitikutel on alati eelis.»
Saartsi väitel peaks eri tüüpi asutuste puhul olema paika pandud mõistlikumad poliitikute ja ekspertide proportsioonid, kusjuures eksperdid või tõesti vastava ekspertiisiga poliitikud oleksid eelistatumad.
Lisaks peaks tema sõnul poliitikute tasud nõukogudes vastama enam nende tegelikule töökoormusele.
Sergei Metlevi ideed pooldas Postimehe arvamusportaalis temaatilise artikli juurde lisatud gallupile vastanutest täna hommikuks 94 protsenti. Tegu oli ka ühe enim toetust leidnud ideega Rahvakogus.