Mati Pallasma: kes ikka on jabur?

Mati Pallasma Foto: SCANPIX

30. jaanuaril toimus ETV «Foorumis» palju kära tekitanud maksualane debatt, millele vahetult – 31. jaanuaril – järgnes EPLis samateemaline Urmas Reinsalu artikkel «IRL ei jaga Keskerakonna maksupoliitilist maailmavaadet». Kuigi oleks huvitava arutada ka saate enda ja selle üle, kes seal õieti kaagutas või kires, tekitas eelmainitud artikkel tahtmise arutleda veidi tulumaksu üle, täpsemalt öeldes astmelise tulumaksu kui vaidlusaluse objekti olemuse üle, kirjutab Postimehe arvamusportaalis insener Mati Pallasma.

Astmelise tulumaksu küsimus on kui kuum kartul, mida kõigil debattidel loobitakse käest kätte. Nii antud artikkel kui ka kümned varasemad, nii väljaöeldu «Foorumis» kui ka sadades varasemates vaidlustes on käsitlenud astmelist tulumaksu kui Savisaare kuritegelikku väljamõeldist takistamaks Eesti arengut, lämmatamaks heaolu Eestis ja torpedeerimaks valitsusliidu tarka maksupoliitikat. Astmelise tulumaksu rakendamise ettepanekud on elimineeritud juba enne tõsisema debati tekkimist väitega, et selline asi on vastuolus valitsusparteide maailmavaatega ning jutul lõpp.

Kuna viimasel ajal on astmelist tulumaksu hakanud aktiivselt toetama ka sotsid, siis on võimuparteid sunnitud tooma uusi tõendusi astmelise tulumaksu kui keskerakondliku inimvaenuliku poliitika kohta.

Tsitaat Reinsalu artiklist : «Eriti jabur on loota ühiskonnas saavutada heaolu kasvu läbi nn karistava maksustamise, mida püütakse õigustada õigluse sildi alla. Tegelikult on see hoopis ebaõiglust suurendav poliitika. Täiendav maksukoormus suurema sissetuleku pealt, täiendav maksukoormus koduomanikele? Tänan, ei.» (minu allakriipsutus - M.P.)

Nagu näete, aeg on läinud edasi ning tänaseks pole keskerakondliku astmelise tulumaksu puhul tegemist enam lihtsalt maailmavaatelise erinevusega vaid ka ebaõiglust suurendava ja lausa karistava nähtusega.

Siinkohal oleks paras aeg tuletada meelde tõsiasja, et kogu arenenud maailmas on suurema palga saajatele kehtestatud tulumaksumäär kõrgem kehvemat sissetulekut saavate kodanike omast ning kogu maailmas on rahast raha tegemine maksustatud pankade ja ettevõtete tulumaksu kaudu.

Võtame asja kokku : Keskerakonna materdamise eufoorias on jäetud tähele panemata, et IRLi ja kogu valitsuskoalitsiooni maksupoliitiline maailmavaade (Reinsalu väljend) on vastuolus kõigepealt arenenud maailma maksupoliitiliste vaadetega ja alles seejärel Keskerakonna (viimasel ajal ka sotside) omadega. Astmeline tulumaks pole mitte Keskerakonna leiutus vaid elust võetud tarkuse soovitus. Samas eufoorias jäi autoril ka märkamata, et astmelist tulumaksu halvustavate sõnadega «jabur» ja «ebaõiglust suurendav poliitika» ei halvustanud ta mitte opositsiooni, vaid ühiskonda, kelle hulka me, maksku mis maksab, kuuluda tahame ja kelle kiidusõnu me südamevärinal ootame.

Eeltooduga ei tahtnud ma tähelepanu juhtida Reinsalu tehtavale «roiskuva kapitalismi kriitikale» nagu seda varasema riigikorra ajal nimetati, kuigi täpselt sellisena võiks kogu aktsiooni vaadelda. Küllap hiljem väidetakse, et lugeja sai asjast valesti aru ja tegemist oli ainult kontekstist väljarebitud lausega.
Tegelik jutu mõte on selles, et ülepolitiseeritus takistab elu Eestis. Arukad otsused jäävad tegemata poliitilise võimuvõitluse tõttu, sest esmatähtis pole mitte see, kas mõte on hea või halb, vaid kust ja kellelt mõte pärit on. Jumal hoidku toetamast mõne teise, olgu või oma koalitsioonikaaslase mõtteid, oponentidest rääkimata. Elav näide on vaidlus tulumaksuvaba alampiiri tõstmise üle – kõik peavad end idee autoriks ning tõenäoliselt on tulemuseks patiseis, kus igaüks ajab taga oma numbrit ja oma tähtaega ning arukas mõte jääbki vaid kaagutamiseks.

Kindlasti leidub ka neid, kes ülaltoodud jutuga ei nõustu ning pooldab valitsuskoalitsiooni poolt tehtavat. Võimalik, et RE ja IRL ongi ainsad targad ja kogu ülejäänud maailm loll. Nagu ma juba algul juba ütlesin, käib arutlus tulumaksu kui vaidluse objekti olemuse üle, siinkohal ma ei toeta ega eita seda astmelisust.
Loomulikult pole kõik kuld, mis hiilgab. Loomulikult pole vaja üle võtta kõike, mis mujal maailmas tehakse, isegi kui see toimub seal, kuhu me ise kasvõi nahast välja pugedes jõuda soovime. Loomulikult on vaja mõelda, mida võtta, mida jätta. Kuid kui jäetakse, siis öeldagu selgelt, milles asi on, selle asemel, et hämada olematutest maailmavaadetest ja viia asi labase poliitilise kähmluseni.

PS. Teadmiseks kommentaatoritele : ma pole ei sots ega kesik. Küll olen harjunud oma peaga mõtlema. Soovitan seda teha teilgi enne kui sõimama hakkate.