Heili Sibrits: Carabas Barabas

Heili Sibrits Foto: Peeter Langovits

Kirjutasin mõni kuu tagasi nukuteatrist positiivse loo, kus Meelis Pai ja Vahur Keller rääkisid lastele teatritegemise olulisusest, pingutustest, aga ka edust. Täna ma ei tea, kas tunda teksti pärast piinlikkust või mitte. Aga ebamugav on küll. Sest alanud aasta on räsinud nukuteatri seni paipoisilikku mainet – «Puhhi» skandaal, mis päädis küll vastasutatud sihtasutuse NUKU nõukogu esimehe Jaan Puusaagi (aga mitte Pai ja Kelleri!) vabandamisega, ning nüüd on tulnud päevavalgele segased lood teatri eelarvega.

 

Mis täpselt ses teatris toimunud on, selgub 28. veebruaril, mil valmib kultuuriministeeriumi tellitud audit. Siis saab näiteks teada ka seda, kas üheteistkümne nukuteatri inimese sõit Austraaliasse oli mõistlik otsus. Praegu on selge vaid see, et teatril on olnud arvete tasumisega raskusi.

Ka minu elus on ette tulnud kuid, mil olen elektriarve jätnud maksmata. Tean, et selline venitamine on finantsiline lauslollus, ja tunnistan, et rumaluse, mugavuse või lohakuse tõttu olen isiklikus eelarves kriisi süvendanud. Ma pole eriti hea majandaja. Tundub, et sama vilets on ka nukuteatri juhtkond.

Väidetavalt on teater aasta teises pooles edasilükatavate arvete tasumisega viivitanud ajani, mil ministeeriumist saabub uus rahalaev. Kui ka tänavu oleks nukuteater saanud jaanuaris kätte kogu nukukunstile eraldatud raha – 926 000 eurot –, siis tõenäoliselt poleks avalikkus teatri rahalistest raskustest teada saanud. Lumepall-majandamise katkestas aga ministri otsus muuta seni riigiasutusena tegutsenud teater sihtasutuseks, seega tuli kokku lugeda teatri varad ja võlad. Teise uuendusena ei eraldatud tänavu teatrile korraga ka kogu aastaeelarvet, üle kanti vaid üks kaheteistkümnendik. Ja just need kaks asja kokku paljastasidki puudujäägi, mis ministeeriumi väitel on 345 846 eurot, aga teatri sõnul palju väiksem. Sest suured lavastused, mis tõotavad tulu, on alles välja tulemata.

Teatritel on tõesti õigus müüa aasta lõpus järgmise aasta pileteid, saades nii kätte tuleva aasta raha, mida võib siis ka ette ära kulutada. Ainult et kui raha ette ära kulutatakse, siis missuguse rahaga tehakse see lavastus, millele on juba pileteid müüdud? Üheks võimaluseks on kasutada järgmisteks projektideks-lavastusteks ette nähtud raha.

Nukuteater on tõesti selleks aastaks ette müünud 139 000 euro eest pileteid. Aga probleem on selles, et teenitud raha on otsas ja lavastuse välja toomiseks vajalikud kulutused tegemata. Sest kui teater oleks teinud teenitud rahast ette kulutusi, siis peaks see peegelduma raamatupidamises. Väidetavalt teatri bilansis nõuete ehk varade alt neid kulutusi ei leia. Seega, kas teater on esitanud ministeeriumile seadusega pahuksis andmed või teater vassib.