Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Marek Tamm: Vahtre loeb Henriku kroonikat kui üleeilset ajalehte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marek Tamm
Marek Tamm Foto: Peeter Langovits

Kommenteerides kolleeg Lauri Vahtre viiteid Läti Henriku Liivimaa kroonika lausetele, mis tõestavat kas sakslaste või eestlaste rahvusena olemasolu 13. sajandi alguses ja viimaste ühistegevust, leidis ajaloolane Marek Tamm tänasel arutelupäeval, et mees usub liiga sõna-sõnalt seda, mis on kroonikasse kirja pandud.

«Lauri Vahtre loeb kroonikaid nagu üleeilseid ajalehti – jääb mulje, nagu Henrik kirjutas kroonika enda lõbuks ja ajaveetmiseks. Keskaegsed kroonikad on aga selgelt kodeeritud nii ideoloogiliselt, retooriliselt kui poliitiliselt,» rääkis Tamm.

See viide tõukus muuhulgas asjaolust, et Vahtre oli eelnevalt toonud näite Läti Henriku Liivimaa kroonikast, kus orduvend Arnold hõiskas, kui eestlased metsast välja kargasid: «Ärgem tõmmake häbisüüd oma rahva peale.»

Vahtre tõlgendas seda nii: «Vend Arnold sai aru, et on baierlased, vestfaallased, reinimaalased, aga ta nimetas neid ühe nimetusega ja rääkis koguni selle rahvasoo aust või häbist. 13. sajandil olid rahvused kindlasti olemas, aga ei pidanud isamaalisi kõnesid – aga ega see hüüatus väga erinev olnudki.»

Vahtre polnud ka Tamme kriitikaga nõus, viidates, et kroonik pidi säilitama oma tekstis siiski tõsiseltvõetavuse. «Henrik ei saanud panna orduvend Alberti suhu sõnu, mis kõlaksid absurdselt.»

Tamm kritiseeris ka Vahtre väidet, et Läti Henrik lõpetas kroonika kirjutamise 1227. aastaga, pärast Saaremaa vallutamist seetõttu, et kroonik luges ka saarlased eestlaste osaks.

«See, millal Henrik kroonika lõpetas, ei olnud isiklik valik. See oli selgelt tellimustöö ja ühenduses uue piirkonna kirikliku administratsiooni legitimeerisega. See kroonika kubiseb tsitaatidest, mille puhul võiks säilitada teatava ettevaatlikkuse. Kui miski kõlab väga tänapäevaselt, siis on see ajaloolase jaoks ohu märk, mitte et «nii ongi»,» leidis Tamm.

Kolmas ajaloolane, värske kogumiku koostaja Anti Selart täiendas Tamme öeldut omapoolse mitte-rahvuspõhise selgitusega. «Henriku kroonika kirjutamise üks mõte on näidata Taani kuningale, et tal ei ole Eesti suhtes õigusi. Ja üks asi, mida Taani taotles, oli Saaremaa. Sellega sai Henriku jaoks läbi mitte eestlaste alistamine, vaid taanlaste väljatõrjumine.»

Täna pidasid palju furoori põhjustanud «Eesti ajaloo» teise köite autorid Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones maha tulise arutelu Muistse Vabadusvõitluse mõiste ekslikkuse üle ja teistel sarnastel teemadel.

Tagasi üles