Hanneli Rudi: suusapõlgurite kaitseks

Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits

Ujumistundi tulnud lapsed hüppavad sumaki vette ning püüavad nii nagu oskavad vee peale püsima jääda ja edasi liikuda. Igaüks summib isemoodi, mõni oskab päris hästi ujuda, teisel läheb kogu vaev selleks, et mitte põhja vajuda. Hinde saamiseks tuleb aga 100 meetrit aja peale ära ujuda, isegi kui ujuda ei oska. Tunni ajal käib aga õpetaja basseiniveerel rahulikult edasi-tagasi ja loeb ringe.

Selline kirjeldus võib tunduda ilmvõimatuna, aga kui kanda tegevus üle suusarajale ja asendada ujumine suusatamisega, siis just nii näevadki teismeliste sõnul välja mõne pealinna kooli kohustuslikud suusatunnid.

Teatud ajaks tuleb minna suusarajale ja nõutud ringid aja peale ära sõita. Nii nad siis taaruvad seal, suusad all, igaüks nii, nagu oskab. Õpetaja osa piirdub sageli läbisõidetud ringide lugemisega, ei mingit tehnikaõpetamist ega näpunäiteid, kuidas laskumisel tasakaalu säilitada. Kuuldavasti on ka neid koole, kus saab suusatunni eest hinde kätte pelgalt selle eest, et on ette näidata suuskade laenutamise tšekk. Hiljuti Postimehes ilmunud ja palju kõneainet andnud suusatundide loo kommentaariumis kasutas üks lugeja, kes ka Nõmmel suusatamas käib, seal toimuvate suusatundide iseloomustamiseks sõna «kaos». «Pool kampa sõidab vasturingi, tehnikat pole, pidurdada ei osata, mäest üles minna ka mitte. See ei ole seal suusatamine, vaid lihtsalt aja surnukslöömine kõige jaburamal moel,» kirjeldas ta suusatunde. Teine lugeja tõdes, et osa koolitunni ajal rajal olevaid lapsi ei tea isegi seda, kuidas keppe õigesti kätte võtta. Pole siis ime, et sellise tunnikorralduse puhul püüavad õpilased neist kõrvale hoida nii palju kui võimalik.

«Mida ma sinna lähen, seal ei õpetata ju midagi, nõutakse ainult ringide sõitmist,» nurises üks teismeline. Ta ei suuda kuidagi uskuda pühapäevasuusataja kirjeldusi, kui mõnus on suuskadel läbi talvise looduse tuhiseda. Tema jaoks on suusatamine tänu koolitundidele üks mõttetu ajaraiskamine.

Selleks et teismelistes trotsi tekitada, pole palju vaja. Hoopis keerulisem on neis asja vastu huvi tekitada, aga just selleks kooli kehalise kasvatuse tunnid ette nähtud ongi.

Karune meeskolleeg leidis suusatundide teemal väideldes, et kooli asi polegi lastele suusatehnikat õpetada, see peaks olema vanemate kodune ülesanne. Käin küll ise regulaarselt suusatamas, aga oma lastele ma vabatehnikat õpetada küll ei oska. Kuulun sellesse põlvkonda, kellele koolis õpetati vaid klassikalist stiili, mida lihviti ja hinnati igal aastal. Selleks ajaks kui vabatehnika suusaradadele jõudis, olid Eestis lumevaesed talved ja minul enam suusatunde ei toimunud. Rääkimata sellest, et paljudes peredes pole suuski või ei oska vanemad ise üldse suusatada. Muide, alles hiljuti rääkisid taas suusatama hakanud Eesti telestaarid meedias, kui oluline on suusatamise juures õige tehnika ja kui mõnus on suusatamine, kui sa seda oskad.