E-riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni kirjutab avatud valitsemise partnerluse algatuse ajaveebis, et avatud valitsemine algab usaldusest.
Liia Hänni: avatud valitsemine algab usaldusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jääkeldri protsessi raames vallandunud arutelu demokraatia toimemehhanismide täiustamiseks annab lootust, et Eesti astub pika sammu avatud valitsemise suunas. Selle oluliseks eelduseks on aga usalduse taastamine erakondliku poliitilise süsteemi vastu, mis on saanud ränga hoobi erakondade hämarate rahaasjade tõttu. Eakondade rahastamise korrastamine on seetõttu lähiaja kõige olulisem ülesanne. Rahvakogu veebilehel on selle kohta esitatud arvukalt ettepanekuid, enamasti soovitakse erakonnad maksumaksja «leivalt» maha arvata. Emotsionaalselt on selline hoiak mõistetav, kuid emotsioonid ei pruugi olla head nõuandjad kaalutletud otsuste lagetamiseks.
Põhiseadusliku demokraatia toimimiseks peavad erakonnad suutma pakkuda ühiskonnale põhjalikult läbitöötatud ja väärtuspõhist poliitikat. See nõuab erakonnalt tugevat organisatsiooni, tihedat sidet rahvaga ja võimekust osaleda valijatelt saadud mandaadi alusel avaliku võimu teostamisel. Poliitiline konkurents peab olema aus ja avatud, erakondade rahaalikad läbipaistvad ning piisavad neile seadusega pandud ülesannete täitmidseks.
Praegune erakondade rahastamise korraldus neid eesmärke ei täida, eelkõige riigikogus esindatud erakondade ebaproportsionaalselt suure riigieelarvelise toetuse tõttu. Arvestades seda, et erakond on vahendajaks ühiskonnaliikmete erahuvide viimisel avaliku poliitika sfääri, on otstarbeks rahastada erakondi nii era- kui avaliku rahaga. Erasfäärist laekuksid erakonnale liikmemaksud ja seadusega lubatud annetused, need peaksid olema jälgitavad internetikeskkonnas reaalajas. Erakonna liikmemaksu suurus tuleb kehtestada erakonna põhikirjaga ja seadusega määrata annetuse aastane ülempiir ühe annetaja jaoks.
Riigieelarveline toetus erakondadele peab jätkuma, et välistada eraraha liigne mõju erakondade tegevusele. Riigieelarvelise eraldise jaotamine peab arvestama nii parlamendiväliste erakondade vajadustega kui ka toetama riigikogus esindatud erakondade tegevust valijatelt saadud mandaadi alusel. Arvestades eelöeldule lisaks rahvakogu veebilehel esitatud arvukaid ettepanekud seostada riigieelarvest rahastamine kogutud liikmemaksudega, pakun riigieelarvelise eraldise jaotamiseks erakondade vahel järgmise skeemi.
Pool riigieelarvelisest eraldisest (2013. aastal 5,4 miljonit eurot) jaotatakse kõigi riigikogu valimistel vähemalt 1 protsendi valijate toetuse saanud erakondade vahel proportsionaalselt saadud häältega, veerand eraldisest jagatakse võrdselt kõigi erakondade vahel, kes ületasid 1 protsendi künnise ja viimane veerand proportsioonalselt erakondade poolt eelmisel aastal kogutud liikmemaksuga. Eraldise suurus riigieelarves tuleks iga-aastaselt läbi arutada avalikkusega püüdes saavutada tasakaalu erakondade ja vabaühenduste toetamisel.