Liia Hänni

FOTO: Peeter Langovits

E-riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni kirjutab avatud valitsemise partnerluse algatuse ajaveebis, et avatud valitsemine algab usaldusest.

Jääkeldri  protsessi raames vallandunud arutelu demokraatia  toimemehhanismide täiustamiseks annab lootust, et Eesti astub pika sammu avatud valitsemise suunas.   Selle  oluliseks eelduseks on  aga usalduse taastamine erakondliku poliitilise süsteemi vastu,  mis on saanud ränga hoobi  erakondade  hämarate rahaasjade  tõttu.   Eakondade rahastamise korrastamine  on  seetõttu lähiaja  kõige olulisem ülesanne.  Rahvakogu veebilehel  on selle kohta esitatud arvukalt ettepanekuid, enamasti soovitakse erakonnad  maksumaksja «leivalt» maha arvata. Emotsionaalselt on selline hoiak mõistetav, kuid  emotsioonid ei pruugi olla head nõuandjad  kaalutletud otsuste lagetamiseks.

Põhiseadusliku demokraatia toimimiseks  peavad erakonnad suutma  pakkuda ühiskonnale  põhjalikult  läbitöötatud  ja  väärtuspõhist poliitikat.  See nõuab erakonnalt  tugevat organisatsiooni, tihedat  sidet rahvaga  ja võimekust  osaleda valijatelt saadud mandaadi alusel avaliku võimu teostamisel.  Poliitiline konkurents  peab olema  aus ja avatud, erakondade rahaalikad  läbipaistvad ning piisavad neile seadusega pandud ülesannete  täitmidseks.

Praegune erakondade  rahastamise korraldus neid eesmärke ei täida, eelkõige riigikogus esindatud erakondade ebaproportsionaalselt suure riigieelarvelise  toetuse tõttu.   Arvestades seda, et erakond on  vahendajaks ühiskonnaliikmete erahuvide  viimisel  avaliku poliitika sfääri, on otstarbeks rahastada erakondi nii era- kui avaliku rahaga.  Erasfäärist laekuksid  erakonnale liikmemaksud ja  seadusega lubatud annetused,  need peaksid olema jälgitavad internetikeskkonnas reaalajas. Erakonna liikmemaksu suurus tuleb  kehtestada  erakonna põhikirjaga ja  seadusega määrata  annetuse  aastane  ülempiir  ühe annetaja jaoks.

Riigieelarveline toetus erakondadele peab jätkuma, et  välistada  eraraha liigne  mõju erakondade tegevusele. Riigieelarvelise  eraldise jaotamine peab arvestama  nii  parlamendiväliste erakondade vajadustega  kui ka toetama  riigikogus esindatud erakondade tegevust valijatelt saadud mandaadi alusel.  Arvestades  eelöeldule lisaks rahvakogu veebilehel esitatud arvukaid ettepanekud seostada  riigieelarvest rahastamine kogutud liikmemaksudega, pakun  riigieelarvelise eraldise jaotamiseks erakondade vahel järgmise  skeemi.

Pool  riigieelarvelisest eraldisest (2013. aastal 5,4 miljonit eurot) jaotatakse kõigi riigikogu valimistel vähemalt 1 protsendi valijate toetuse saanud erakondade vahel proportsionaalselt saadud häältega,  veerand eraldisest jagatakse võrdselt  kõigi  erakondade vahel, kes ületasid 1 protsendi künnise ja viimane veerand proportsioonalselt erakondade poolt eelmisel aastal kogutud liikmemaksuga.  Eraldise suurus  riigieelarves tuleks iga-aastaselt  läbi arutada avalikkusega püüdes saavutada tasakaalu erakondade ja vabaühenduste toetamisel.