Electra Koutra: «Kreekas pole enam euroopalikke väärtusi»

Electra Koutra Foto: Urve Eslas

Keerulistel aegadel juurduvad ekstreemsed arusaamad kiiresti, ütleb Kreekas immigrantidega tegelev jurist Electra Koutra. Ultraparempoolse partei Kuldne Koidik pääsemine Kreeka parlamenti on legaliseerinud immigrantidevastase vägivalla.

Eile (st 22.01) oli Kreeka lehtedes uudis immigrandi tapmisest, kolm päeva tagasi niisamuti. Mis juhtus?

Immigrant kõndis tänaval, ta kõrval peatus auto, kreeklased tulid autost välja ja tapsid ta. Kolm päeva tagasi toimunud tapmise ajendiks oli, et immigrant ei astunud kõrvale ega andnud teed, kui nägi kreeklasi tulemas. Ta pussitati surnuks.

Miks?

Kreeka ei ole enam see riik, millega me harjunud oleme. Veel mõni aasta tagasi ei oleks keegi uskunud, et sellised protsessid võiksid Kreekas toimuda. Maikuus oli Ateenas ultraparempoolse parlamendierakonna Kuldne Koidik kogunemine. Immigrante jahiti mööda Ateena tänavaid. Enam kui tuhat sai viga, enam kui 15 pussitada.

Ei möödu päevagi ilma muulaste vastu suunatud kuritegudeta. Nende poodidesse murtakse sisse, pekstakse kõik segamini, ja kui need jälle korda saavad, murtakse uuesti sisse ja kõik kordub. Tänavatel pekstakse ja tapetakse. Muulaste kogunemiskohti ja kultuurikeskusi rünnatakse, süüdatakse, vahel suletakse enne süütamist väljastpoolt uksed, et keegi välja ei pääseks. See kõik toimub ka otse politseijaoskonna kõrval.

Mida politsei teeb?

Raportitest võib näha, et politsei ei reageeri sellistele kuritegudele. Nad on lojaalsed riigile, suur osa neis Kuldsele Koidikule, kes ka mõnikord selliseid kuritegusid organiseerib.

Üks kreeklane, kes oli tunnistajaks ühe tumedanahalise peksmisele Ateenas, rääkis, kuidas ta püüdis pöörduda sealsamas seisva politsei poole, kuid see ütles, et kuna tegu on tumedanahalisega, siis pole ju midagi katki.

Sellised juhtumid on samuti teada, ja mitte ainult üks või paar. Kui keegi on juhitud vihast, võib selliseid asju kergesti juhtuda.

Miks politsei nii teeb?

Sest nad saavad nii teha. Enam kui pool politseinikest, 50–60 protsenti hääletas viimastel valimistel Kuldse Koidiku poolt. Kuna politsei hääletas spetsiaalsetes jaoskondades, siis nende jaoskondade statistikast saab näha nende eelistusi.

Kas need peksmised ja tapmised on Kuldse Koidiku organiseeritud?

Jah, osast vägivallajuhtumitest on Kuldne Koidik ise raporteerinud kui töövõitudest. Kõigi kohta ma ei tea. Kuldse Koidiku liikmed kannavad musti särke erakonna logoga, vahel ka maske. Siiski mitte alati. Aga sellist tegevust käsitletakse kui auasja. Ka immigrante kaitsvaid juriste on pekstud.

Kas teie kardate?

Jah, ma kardan. Ma ei lähe politseijaoskonda abi küsima. Aga et ma tegelen palju muulaste vastu suunatud vägivallaga, on sageli olukordi, kus peaksin seda tegema. Ükskord oli ulatuslikum peksmine politseijaoskonnas endas, ma ei tahtnud ise minna, ja ma püüdsin saata sinna politseipatrulli.

See oli peaaegu naljakas: ma helistasin politsei väljakutsenumbrile 100 – see on sama, mis mujal 911 – ja ütlesin, et ma pean teatama peksmisest. Nad ütlesid, et OK, kuhu saata patrull? Ma ütlesin aadressi. Toru otsas oli vaikus, ja siis küsiti: see on ju politseijaoskond? Ma ütlesin, et jah, ma tean. Ma tahan teatada, et teie kolleegid peksavad inimesi. Nad ütlesid, et nad ei lähe.

Rääkige mulle Kuldsest Koidikust.

Kuldne Koidik on neonatsistlikke väärtusi hindav partei Kreeka parlamendis, kuid see ei ole partei, see on gäng. Ma arvan, et Kuldne Koidik ei peaks olema erakond, see on kuritegelik organisatsioon.

See, et nad on parlamendis, haavab demokraatlikke väärtusi. Tundub uskumatu, et üks kümnest inimesest hääletas viimastel valimistel nende poolt ja seega toetab nende vaateid. Nad propageerivad vihakõnet ja vihakuritegusid, ja see ei peaks olema osa demokraatia toimimisest.

Aga mida saab teha, kui nad on demokraatlikul teel valitud?

Kui on tõestatav, et tegu on kuritegeliku jõuga, peaks olema kerge võtta neilt õigus olla parlamendis, olla nimetatud erakonnaks, võtta osa valimistest. See on tõendatav, kuid see pole nii lihtne.

Ometi on nende seos vihakuritegudega selge ja tõestatud nende tegude ja deklaratsioonide läbi. Parlamendiliikme (Giorgos Germenise ja Panayiotis Ilio­poulose – toim) osavõtul käis Kuldne Koidik mitmekümne liikmega turul, lõhkus avalikult muulaste müügilette ja raporteeris sellest hiljem uhkelt. Kui ajakirjanikud küsisid, et kuidas nii, vastas parlamendiliige: aga midagi pole ju lahti, ainult paar müügiletti lükati ümber. Politsei ei tee oma tööd, ütlesid nad, ja kui see on tegemata, tuleb Kuldsel Koidikul seda teha. Tsiteerin: «Oleme siin, et teha seda, mida Kuldne Koidik peab tegema. Oleme siin, et austada oma rahvuslippu.»

Või teine juhus: kolm noort afgaani tapsid kreeklase. Kuldne Koidik võttis selle meedias üles, ja umbes 200 Kreeka lippude ja raudkangidega Kuldse Koidiku liiget marssisid rahvushümni lauldes ja loosungeid hüüdes muulaste majutuskohta, ründasid seda buldooseritega, siis blokeerisid ukse väljastpoolt, et keegi välja ei pääseks, ja püüdsid maja põlema panna. Ning andsid sellest hiljem teada kui töövõidust. Õnneks ei läinud süütamine korda.

Ehkki tõendid sellistest sündmustest on olemas, pole Kuldse Koidiku liikmed ametlikult kriminaalid.

Kas te oskate öelda, miks Kuldse Koidiku populaarsus kasvanud on? Veel 2009. aastal oli selle toetus olematu, alla ühe protsendi.

Kreeka on viimase paari aasta jooksul tundmatuseni muutunud. Me oleme sügavas kriisis, ja inimestele näib, et varem võimul olnud erakonnad ei ole suutnud kriisi lahendada. Inimesed on hirmul. Nende palkasid ja pensione on kärbitud poole võrra. Paljud, uskumatult paljud on töötud. Hinnad on lennanud taevasse. Talvel võib minna siin väga külmaks, aga inimesed ei jaksa maksta elektri ja kütte eest.

See protsess toimus väga kiiresti ja me ei suuda seda nii kiiresti analüüsida. Me ainult tunneme, et olukord on muutunud, et midagi on õhus. Kui kõndida Ateenas, ei lõhna õhk enam samamoodi. See on plastik, mis küttekolletes kärssab. Kõik põletavad plastikut, sest neil ei ole millegi muuga oma eluaset kütta. Ohu lõhna on linnas tunda igal hetkel.

Sellistel aegadel, nagu juba ajalooliselt oleme näinud, juurduvad ekstreemsed arusaamad kergemini.

Teine osa probleemist on suurenenud immigrantide tulv Kreekasse. See on muutnud asjad väga piiripealseks. See hirmutab kreeklasi ja asi on kontrolli alt väljunud. Nüüd on küsimus fanatismis, paranoias. Ja seda paranoiat kasutab ära Kuldne Koidik. Nende jaoks tekkis ühiskonnas võimalus, ja nad kasutasid selle võimaluse ära.

Kui tõsine on probleem immigrantidega?

Väga tõsine. Viimase kümne aasta jooksul on probleemid akumuleerunud, Kreeka ei tule sisserändajate tulvaga toime. Olukord on muutunud ohtlikuks, on tekkinud mõistmatuse sein Kreeka elanike ja immigrantide vahel.

Puudub igasugune integratsioon, isegi migratsioonipoliitika. Me ei tea täpseid arve, sest illegaalseid immigrante isegi ei dokumenteerita. Aga hinnanguliselt tuleb 90 protsenti illegaalsetest immigrantidest ELi just Kreeka kaudu. See ei saa enam jätkuda.

Esiteks seepärast, et Kreeka peab suutma tagada sisserännanuile need õigused, mis neil peavad ELis olema. Kreeka ei tule sellega toime, siin toimuvad rängad immigrantide õiguste rikkumised. Teiseks, selline olukord – suurenev immigrantide hulk ja neonatsismi esiletõus – haavab Kreeklaste Euroopa-identiteeti.

Rassistlikuks pole muutunud mitte üksnes Kreeka põliselanikud, vaid juba ka sisserännanud ise, kes on elanud siin kümmekond aastat ja nüüd hääletavad Kuldse Koidiku poolt. Nad tunnevad, et tegu on sissetungiga.

Me oleme püüdnud anda rahvusvahelistele organisatsioonidele teada, et Kreeka on väike riik Euroopa servas ja ei jaksa tegeleda kogu Euroopa immigratsiooniprobleemiga. Aga Euroopal on endalgi küllalt probleeme ja ka neil pole jaksu sellega tegeleda.

Kui palju neid siia jõuab?

Keegi ei tea täpselt, sest nad teavad, et niipea kui jäävad politseile silma, pannakse nad vangi. Aga hinnanguliselt on immigrante Kreekas umbes miljon. See on kümme protsenti Kreeka elanikkonnast. Igal aastal tuleb Kreekasse immigrantidena terve linna jagu inimesi.

Miks just Kreekasse?

Kreeka on ELi piiririik, justkui avatud värav. Me ei saa sulgeda merepiiri – see on mõeldamatu –, me ei saa ehitada kaldale kivimüüri, mis eraldaks meid merest. Ja kuna immigrantidel on tulemiseks tõsised põhjused – paljud tulevad pakku, et säästa oma elusid –, siis nad tuleksid isegi siis, kui ehitada kümme müüri.

Immigrantide tulv on suurenenud, kuid Kreeka suutlikkus sellega toime tulla ei ole kasvanud, pigem vastupidi. Kui aga suur hulk immigrante on siin ja neil pole peamist – elupaika, tööd, toitu, arstiabi, – siis on probleemid nendega kerged tekkima ja suurenenud kuritegevus on selle tagajärg. Kui varastamine oleks minu ainus võimalus oma lapsi toita, siis varastaks mina ka.

Teised tulevad seetõttu, et neid kiusatakse taga nende poliitiliste vaadete või seksuaalse orientatsiooni pärast. Kui EL on deklareerinud, et tagakiusatutel on olemas ELis teatud kaitse, siis peaks olema võimalused ka seda tagada. Seda Kreekal ei ole. Teoorias need õigused kehtivad, kuid praktikas ei saa sisserännanud end isegi asüülitaotlejateks registreerida. Valdav poliitika Kreekas on, et Kreeka pale tuleb immigrantidest puhastada, tuleb ehitada vanglad ja isoleerida nad sinna. Aga me ei saa neid ju ka vanglas igavesti hoida. Kuhu nad aga tagasi saata, kui neil pole ühtegi dokumenti? Kui keegi ei saa isegi aru nende keelest, sest meil ei ole tõlke?

Varem saatsid Belgia ja teised ELi riigid oma immigrandid tagasi Kreekasse, ehkki nad teadsid, mis neid siin ootab. Pärast seda kui Strasbourgi kohus 2010. aastal leidis, et asüülitaotlejate elutingimused ei ole inimväärsed – on olnud juhuseid, kus kinnipidamiskohtades on immigrantide lapsi süstemaatiliselt vägistatud, muust vägivallast rääkimata –, ei saadeta immigrante enam Kreekasse tagasi. Kuid see arv on väike võrreldes nendega, kes tulevad siia iga päev.

Vihakuriteod ja kontrollimatu sisseränne on seega selgelt seotud?

Jah. Kui riigis toimub justkui seaduslik vägivald ühe ühiskonnakihi vastu – ja seaduslikuks teeb selle juba see, et Kuldse Koidiku liikmed on sellega seotud –, ei saa see kogu ühiskonnale hästi mõjuda. Kõige halvem on, et see on hakanud muutma Kreeka ühiskonda, selle tõekspidamisi. Need on ju inimesed, keda tapetakse. Kui näed, et tagakiusamine, inimjaht tänavatel, peksmine ja tapmine on peaaegu legaalne, et seda tehakse parlamendipartei heakskiidul või lausa parlamendipartei ise teeb seda, siis äratab see inimestes hirmu, viha, ebakindlust ja ebastabiilsuse tunnet. Kreekas pole euroopalikest väärtustest enam suurt midagi alles.