Prantsusmaa suursaadik Frederic Billet.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Viimasel ajal on Prantsusmaa sekkumine Malis leidnud Eesti meediaväljaannetes artiklite ja analüüsidena laialdast kajastamist. Paljud eestlased huvituvad selle sekkumise põhjustest. Püüaksin siinkohal selles mõne sõnaga selgust tuua.

Esiteks toimus Prantsusmaa sekkumine ranges kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 2056, 2071 ja 2085, mis kiideti heaks tänu ELi ühisele jõupingutusele. Prantsusmaa asus tegutsema vastavuses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega – Mali presidendi Dioncounda Traoré palvel, kelle riik oli sattunud rünnaku alla.

Jaanuari alguses üritasid Mali põhjaosa okupeerinud relvastatud islamistid edasi tungida riigi lõunaossa ning hõivata pealinna Bamako. Olukord muutus erakordselt keeruliseks ja mängus oli Mali riigi püsimajäämine. Tuletan teile meelde, et islamirühmitused on Mali põhjaosas loonud brutaalsusest ja fanatismist läbi imbunud terrorikantsi, kuhu kuuluvad rängad kehalised karistused kuni jäsemete amputeerimiseni ja riigi kultuuripärandi hävitamine. Samuti on need islamirühmitused tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega.

Seistes silmitsi otsese agressiooniga, palusid Mali võimud 10. jaanuaril Prantsusmaalt sõjalist abi. Prantsusmaa president François Hollande vastas sellele palvele viivitamatult, kuna meil on selles piirkonnas kiiresti mobiliseeritavad sõjalised vahendid. Prantsusmaa sekkumiseta oleks Mali lakanud eksisteerimast ja läinud terrorirühmituste võimu alla, mis omakorda oleks kaasa toonud rängad tagajärjed mitte üksnes kogu konfliktipiirkonnale, vaid ka Euroopale.

Nii ÜRO, Aafrika organisatsioonid, mõned ELi liikmesriigid kui ka USA ja Kanada otsustasid osutada logistilist abi. Ma tervitan siinkohal Eesti otsust osaleda veebruaris algaval ELi väljaõppemissioonil Malis ning toetada sel viisil Malit, Prantsusmaad ja Euroopa partnereid.

Prantsusmaa tahab teatepulga üle anda Mali relvajõududele, keda omakorda toetavad Aafrika regionaalväed. Seda rõhutas ka Prantsuse välisminister Laurent Fabius: «Homme on aafriklaste kord teatepulk üle võtta, Prantsusmaa ei kavatse pikaajaliselt sekkuda.» Samuti pooldab Prantsuse valitsus rahvusvaheliste vaatlejate kiiret saatmist Malisse.

Addis Abebas 29. jaanuaril ÜRO ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse egiidi all toimunud doonorriikide konverents oli tähtis etapp Malis paiknevate Aafrika vägede rahalises toetamises. Konverentsi tulemusena lubati eraldada enam kui 455 miljonit dollarit. Prantsusmaa sekkumise tinginud julgeoleku eesmärgi kõrval ei tohi unustada poliitilist eesmärki, mille puhul on esmatähtis Mali võimude isevastutus (vabade valimiste korraldamine ning usalduslik dialoog Mali põhjaosa kogukondade esindajatega), ning ÜRO ja ELi valmisolekut arengukoostööks. Seega vajab Mali ja laiemalt kogu Saheli piirkond globaalsemat strateegiat. EL on Saheli piirkonna julgeoleku- ja arengustrateegia juba heaks kiitnud.