Alo Raun: üks protsent rahva jagada!

Alo Raun Foto: Mihkel Maripuu

Kas olete kuulnud sellisest nähtusest nagu «kaasav eelarvemenetlus»? Kõlab igavalt? Tõsi, kuid sisu on kuldaväärt. See tähendab, et linna- ja vallakodanikud saavad hakata ise otsustama, millele kohaliku omavalitsuse eelarvet kulutada. Kas ehitada uus laste mänguväljak või remontida hoopis teid? Kas panustada kooli võimlasse või süvendada umbekasvanud tiiki?

Eelarvet on niimoodi koostatud Brasiilias Porto Alegres juba 1980. aastatest peale ning maailmas läheneb sellist taktikat kasutavate omavalitsuste arv juba 1500-le, kusjuures jutt käib igal aastal sadadest miljonitest eurodest. Arvestades, et Eesti on tänu oma väiksusele mitmete uuenduste katsepolügoon (nt geenivaramu, elektriautod) ja ka tunnustatud e-riik, miks ei võiks meiegi võtta ette innovatsiooni demokraatia vallas? Meie internetiseerituse juures ja ID-kaardi abil oleks see ju lihtsamgi kui mujal.

Teen ettepaneku, et mõnes omavalitsuses võiks juba tänavu katsetada kaasavat eelarvemenetlust ning muuta see paari aasta pärast kohustuslikuks kõikjal. Seadus ei keela rahva kaasamist tegelikult praegugi, kuid miskipärast pole keegi katsetusteni jõudnud. Seda olenemata asjaolust, et e-riigi akadeemia on isegi töötanud välja Eesti oludele kohandatud kaasava eelarvemenetluse juhendi. Tõsi, kuuldavasti Tartu linn ja Väätsa vald peavad plaane midagi teha.

Üldjoontes tähendab kaasav eelarvemenetlus protsessi, mis algab elanike üldkoosolekuga. Edasi analüüsivad ja viimistlevad ettepanekuid üldkoosolekul valitud delegaadid, misjärel liiguvad ideed taas suurema publiku ette, pingeritta seadmiseks. Ideed viiakse ellu sellesama pingerea alusel ning sellises mahus, kui palju eelarves raha eraldatud. Ja nii igal aastal.

Minu ettepanekul võikski võtta Eestis kaasava eelarvemenetluse kasutusele kirjeldatud kujul, kusjuures miinimumina võiks anda rahvale otsustada ühe protsendi kohaliku omavalitsuse eelarvest, fookusega investeeringutele.

Ettepaneku kriitikud leiavad nüüd kindlasti, et tegu on aja ja raha raiskamisega. Kuid mida muud see tegelikult tähendab kui võimu poliitikutelt rahvale, selle tegelikule kandjale, tagasi andmist? Rahvusvaheline kogemus näitab pealegi, et seeläbi hakkavad arenema linnaosad, mis on varem jäänud unarusse, ning väheneb korruptsioon. (Tallinlased, aplodeerige!) Kui keegi ütleb, et Eesti on sellisteks eksperimentideks liiga vaene, siis vaadake Brasiilia rahakotti. Just nappides oludes on igal eurol eriline kaal.

Kas kaasavat eelarvemenetlust võiks proovida ka Toompeal? Kes teab – Eesti igatahes Saksa miljonilinnast Kölnist palju suurem ole. Seal kaasavat eelarvemenetlust juba katsetatakse.