/nginx/o/2013/01/31/1549564t1hdbd2.jpg)
Euroopa Komisjon tegi aasta tagasi ettepaneku põhjalikult reformida ELi andmekaitse eeskirju, et viia need vastavusse 21. sajandi vajadustega. Vajadust selgete ja ajakohastatud eeskirjade järele on lihtne mõista, kirjutavad Postimehe arvamusportaalis Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Viviane Reding ja Iiri justiitsminister Alan Shatter.
Uusi eeskirju on vaja nii kodanike õiguste paremaks kaitsmiseks kui ka ettevõtluse hõlbustamiseks digiajastul. Andmekaitse tugevdamiseks annab õigusliku aluse Lissaboni leping. Reformiettepanekute eesmärk on suurendada kodanike kontrolli oma isikuandmete üle, kasvatades nii kindlustunnet ja usaldust digitaalses majanduses. Peame tagama, et andmekaitse standardid peaksid sammu kujunemisjärgus tehnoloogia ja uute ettevõtlusvõimalustega.
Me elame digiajastul, kus isikuandmetel on tohutu majanduslik väärtus. Arvud räägivad enda eest ise: kui 1993. aastal moodustas kogu telekommunikatsioonivahendite teel edastatud teabest interneti osa vaid üks protsent, siis 2007. aastal oli see juba üle 97 protsenti. 2011. aastal ulatus Euroopa pilvandmetöötluse teenuste turu väärtus tarkvara puhul 3,5 miljardi euroni ja riistvara puhul 1,1 miljardi euroni. Prognooside kohaselt kasvab see turg 2014. aastaks 11 miljardi euroni. Tegemist on hüppelise kasvuga. Kuna maailmas kasutab nutitelefone üle miljardi inimese, saab konkreetse isikuga seostada üha erinevamaid andmeid. Teave, milleni jõutakse varem seostamata andmete sidumise teel, on muutunud ettevõtluse ja innovatsiooni jaoks äärmiselt oluliseks.
Euroopa peab neid uue infotöötluse ja teabejagamise pakutavaid võimalusi ära kasutama. Meil on vaja eeskirju, mis ei karistaks ettevõtjaid piiriülese tegutsemise eest. Meil on vaja tugevat õigusraamistikku, mis kaitseb kodanikke ja võimaldab samal ajal äriühingutel kasutada ära Euroopa digitaalset ühtset turgu, mis võib ulatuda 500 miljoni kliendini. Mõnede prognooside kohaselt võiks ELi SKP kasvada 2020. aastaks neli protsenti, kui astutaks kaasaegse digitaalse ühtse turu loomiseks vajalikud sammud.
Uued ettevõtlusvõimalused seonduvad isikuandmete kogumise, tõlgendamise ja siirdamisega. Seepärast pingutavad Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu ELi eesistujariik Iirimaa juhtimisel praegu selle nimel, et reformida ELi andmekaitse eeskirju, mis pärinevad internetieelsest ajast: 1995. aastast. Meie eesmärk on muuta ELi ühtne kaupade ja teenuste turg andmeid töötlevatele ettevõtjatele paremini juurdepääsetavaks ja suurendada nende teenuseid kasutatavate klientide usaldust.
Esildatud ELi andmekaitse reform aitab ettevõtjatel olla innovaatiline ja edendab majanduskasvu kolmel viisil.
Esiteks vähendatakse õigusaktiga kulusid ja suurendatakse õiguskindlust, asendades praegu mitmest õigusaktist koosneva õigustiku kõigi 27 liikmesriigi jaoks ühtse normikogumiga. Me vähendame bürokraatiat, luues järelevalveasutustega suhtlemiseks ühe kontaktpunkti. Tulevikus saavad äriühingud asjad aetud selle ELi riigi andmekaitseasutuses, kus nad asuvad, mis tähendab 27 läbirääkimispartneri asemel ühte.
Teiseks ei tohiks me kunagi unustada, et andmekaitse eeskirjade rikkumine võib osutuda väga kulukaks. Kui ettevõtjad mõtlevad andmekaitse turvalisusele varakult, väheneb ka risk. Tagades, et klientidele teatatakse kiiresti juhtudest, kui nende andmetesse on häkitud, suurendame usaldust. Järjest rohkem inimesi kasutab ettevõtluseks internetti: see on hea nii majanduskasvule kui ka töökohtade loomisele. See on mõistlik.
Kolmandaks toovad uued eeskirjad selgust rahvusvahelise andmeedastuse osas. Isikuandmeid on võimalik koguda Berliinis ja töödelda Bangalores. Reform vähendab sellise andmevahetusega seonduvat bürokraatiat, kuid muudab selle turvalisemaks.
Justiitsministrid ja Euroopa Parlamendi liikmed arutasid äsja ELi andmekaitse reforme Dublinis. Need said suure toetuse osaliseks, mis kiirendab asja edasiliikumist nii, et selles olulises reformis võiks jõuda kokkuleppele enne käesoleva aasta lõppu. Sõnum on selge: ühtne ja nüüdisaegne andmekaitsealane õigusakt Euroopa Liidus on täpselt see, mida meil on vaja, et tagada usk digitaalsesse ühtsesse turgu ja luua seal majanduskasv.