Argo Ideon: valimisliit, kohalik partei?

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Erakonnad käivad juba välja numbreid, mitusada nimekirja neil on kavas kohalikel valimistel esitada ning mitu tuhat kandidaati neis üles astub. Kuid kohalikke valimisi totaalselt erakonnastada pole kahekümne aasta jooksul õnnestunud. Viimati, 2009. aastal, oli väljapandud 912 nimekirjast vaid 588 ehk 64 protsenti erakondade omad. Seda oli vähem kui 2005. aastal – toona kuulus tervelt 80 protsenti nimekirju parteidele. Kolmel viimatisel volikogude valimistel on kahanenud ka oma nime all osa võtnud erakondade arv.

Valimisliite oli 2009. aastal konkureerimas 324. Neist vähemalt 84 olid valimiskomisjoni andmeil sellised, mis sama või sarnase nime ja koosseisuga olid väljas juba 2005. aasta valimistel.

See kõik näitab, et valimisliit on nii seaduse tasandil kui valimispraktikas vägagi elujõuline nähtus. Kuigi eelmise kümnendi algupoolel käis Eestis tõsine kampaania nende keelustamiseks (ning ka keelu vastu), meenub see üha harvem. Ometi oli tegu päris ägeda mõõduvõtmisega. Keelu eest seisis poliitmonopoli tugevdada üritanud parlamendienamus, valimisliitudega jätkamise vankrit vedas toonane õiguskantsler Allar Jõks. Riigikohus otsustas, et valimisliidud on ja jäävad.

Parasjagu on Eestis jälle pooleli valimissüsteemi remont, mille tulemuse kohta on keeruline midagi ennustada. Kuid valimisliitude osalemist sel sügisel vaevalt keegi takistada julgeks. Samas toimub see võrreldes varasemaga veidi teises formaadis.

Nimelt võttis eelmine riigikogu koosseis vastu seaduse, mille järgi tuleb valimisliidud seekord luua seltsingu vormis. Valimisliit ei ole enam paljalt see nimekiri, mis valimiskomisjonile registreerimiseks esitatakse. Seltsing ei ole küll juriidiline isik, see ei ole MTÜ (nagu on sisuliselt parteid). Ometi on see midagi hoopis käegakatsutavamat ja võimalik, et ka püsivamat kui lihtsalt üks kandidaatide nimekiri.

Kui heita korraks pilk toonasele arutelule, siis valitsus kavandaski algul nõuda valimisliitude loomist MTÜde vormis. Riigikogu käsitluses leiti, et see oleks liiga piirav ja sisuliselt takistaks valimisliitude loomist. Keskvalimiskomisjoni ettepanekul valiti sobivaks formaadiks seltsing – võlaõigusseaduses kirjeldatud kodanike ühistegevuse vorm. Sealjuures on valimisliit üks eriline seltsing, kuna selles tohivad osaleda ainult valimistel hääleõiguslikud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

Valimisliit luuakse seltsinguna kirjaliku lepinguga ning valida tuleb ka kaks valimisliidu juhti. Veel üks samm selle poole, et liit sarnaneks kohaliku erakonnaga. Kuid võrreldes «päris» erakondadega ei pea kohalik liit pakkuma lahendusi üldistele probleemidele, vaid saab keskenduda oma valla/linna asjadele.