Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul tuleks poliitiline tele- ja raadioreklaam keelata vaid viimaseks valimiseelseks nädalaks, mitte terveks kuuks, nagu ühes armastatumas Rahvakogu ettepanekus välja käiakse.
Saarts: keelakem parteide telereklaam vaid üheks nädalaks
31. jaanuar 2013, 11:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pooldaks antud ideed, kui kõneldaks viimasest valmimiseelsest nädalast. Viimasel nädala võiks meediadebatt tõesti olla sisulisem ja parteid peaksid panema enam rõhku näost-näkku suhtlusele valijatega,» rääkis Saarts Postimehe arvamusportaalile.
Valimisreklaami täielikku ärakaotamist ta siiski ei toeta. «Tihti unustatakse, et valimiskampaaniad ärgitavad inimesi valima minema ning aitavad just poliitikast vähehuvitatud kodanikel end kurssi viia valimiste põhiteemadega.»
Ta lisas, et samaaegselt peaks olema keelatud ka poliitiline välireklaam, muidu pole taolisel muudatusel mõtet.
Samas märkis Saarts, et tegu on ettepanekuga, mille vastu on tõenäoliselt nii erakonnad, meediakanalid kui suhtekorraldajad.
«Vastuseis sellele saab olema võimas ja tõenäosus, et ettepanek radikaalses vormis läbi läheks, on nullilähedane. Pigem arutleks selle üle, kuidas tele- ja raadioreklaame ajaliselt piirata ja eetriaega konkurentide vahel võrdsustada,» soovitas Saarts.
Kuuajalise tele- ja raadioreklaami keelamise poolt oli Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel, kelle sõnul väärivad reklaamid debattidega asendamist. «Kui see oleks teostatud koos valija häälte mitte ülekandmisega valimisnimekirjades ja ka saadiku tagasikutsumise võimalusega, siis muutuks reaalsed debatid kodanikega poliitikute jaoks hädavajalikuks ja see oleks kahtlemata väga positiivne,» märkis ta.
Skeptilisemad olid idee suhtes E-riigi akadeemia demokraatiaekspert Liia Hänni ning Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla.
«Igasugused piirangud ja veel enam keelustamised on asjad, mis tuleb väga tõsiselt läbi mõtelda. Mida me tahame sellega saavutada? Panna piirangud riigi rahadele?,» arutles Toomla.
Ta viitas, et erakonnad on suutelised raha leidma ka mujalt ja ikka panema reklaami alla.
Üks võimalik piirangu põhjus võiks Toomla sõnul soov anda eelis neile erakondadele, kellel raha pole. «Aga miks me peaksime selle eelise neile andma?» küsis ta.
«Me ei tohi unustada, et reklaami kaudu teavitavad kandidaadid valijaid oma ideedest ja kavatsustest. See peab olema erakordselt tark valija, kes taolist reklaami ei vaja.»
Liia Hänni sõnul on valimisdemokraatia toimimiseks oluline, et valijad saaks teha hääle andmisel kaalutletud poliitilise valiku erinevate erakondade ja kandidaatide vahel. «Selleks on kandideerijatel ja valijaskonnal vaja teineteist kõnetada, seda eriti aktiivse valimiskampaania perioodil, kus ühiskond tervikuna peaks häälestuma «valimiste lainele»,» rääkis Hänni.
«Järjest ulatuslikemate piirangute kehtestamine kommunikatsioonikanalitele stiilis «Jätke valija rahule!» ei pruugi sellele kasuks tulla.»
Küll aga soovitas Hänni ühiselt mõelda sellele, kuidas vähendada raha mõju valimistulemustele ja muuta valimiskampaania sisukamaks. «Vastava arutelu käivitamiseks väärib ettepanek tunnustust.»
Postimehe arvamusportaali palvel analüüsisid asjatundjad iga Rahvakogu valdkonna populaarsemat ideed.
Ettepaneku, et valimiskampaaniate ajal võiks keelata poliitreklaami ka teles ja raadios, tegi kodanikuaktivist Urmo Kübar. Postimehe arvamusportaalis temaatilise artikli juurde lisatud gallupile vastanutest pooldas täna hommikuks ideed 95 protsenti.