Kristiina Ojuland online-väitlemas.

FOTO: Erakogu.

Leebem pagulaspoliitika meelitaks Eestisse praegu Lätti ja Poola rändajad, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland Postimehe arvamusportaalis tänase online-väitluse lõppsõnas.

Kristiina Ojuland Daam kandis Chaneli kostüümi ning Prada kingi ja kotikest

FOTO: Viktor Burkivski

Kõigepealt tahaksin tänada vastaspoolt, moderaatorit ning kõiki osalejaid asjakohase ning sisuka väitluse eest.

Kokkuvõttes jään seisukohale, et me ei peaks pakkuma pagulastele paremaid elamistingimusi kui praegu. On täiesti selge, et Eesti riik ei saa pakkuda varjupaigataotlejatele või pagulassaatuse saanud isikutele rohkem abi ja toetust, kui ta osutab seda Eesti alalistele elanikele. Eesti ei ole rikas riik ning paljud meie kaaskodanikud peavad Eestis toime tulema piskuga.

Riik peab prioritiseerima oma tegevusi läbi olemasoleva eelarve. Vastavalt oma võimalustele ning tulenevalt riiklikest prioriteetidest arvan, et pagulaste toetamist tuleks jätkata praegusel tasemel. Kui 2011. aastal oli Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse eelarve 125 715 eurot, siis eelmisel aastal oli see summa poole suurem ehk 232 162 eurot. Rääkides töö ja elukoha leidmisest, ei näe ma põhjust, miks peaks riik eelistama teiste inimeste kõrval pagulasi.

Samuti olen jätkuvalt seisukohal, et pagulaste elutingimuste paranemisega kaasneb ka suurem asüülitaotlejate arv. See on igati loogiline. Kui Eesti pakuks kõikidele pagulastele tasuta elamispinda ning leiaks neile ka töökoha, leviks jutt sellest kiiresti ning muidu võib-olla Lätisse, Leedusse või Poolasse rändajad tuleksid Eestisse. See tõstaks asüülitaotlejate arvu mitmekümne kordselt.

Sellele lisaks on pagulastel õigus perekondade taasühendamise eesmärgil kutsuda siia elama oma sugulased, mis tähendaks omakorda, et siia tulijate arv tõuseks veelgi. Eurostati andmetel väljastati 2011. aastal perekondade taasühendamise eesmärgil 1289 elamisluba.

Me ei ela globaalses külas, vaid konkreetsetes riikides ja nendel konkreetsetel riikidel on konkreetsed rahalised võimalused. Eesti ei saa pagulaspoliitikas üle oma varju hüpata. Inimõigused on universaalsed, aga konkreetsete riikide võimalused on lokaalsed. Eesti täidab oma rahvusvahelisi kohustusi pagulaste osas mõistlikul moel ning teeb seda ka edaspidigi.

Kristiina Ojulandi lõppsõna avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud. Täna õhtupoole avaldame siiski lisaks veel väitluskohtuniku hinnangu.