Lõpetuseks tahan öelda, et Eesti pakub hetkel pagulastele piisavalt häid elamistingimusi, et neil oleks võimalik alustada siin uut elu ilma mingisuguse tagakiusamiseta. Alati võib millegi üle nuriseda, kuid üksikprobleemide asemel tuleks näha üldpilti.
Eestis on palju olulisemaid probleeme ning on palju prioriteetsemaid kohti, kuhu raha paigutada. Samuti on pagulaste elamistingimuste tõstmisega seotud suured ohud, mis lääneriikides on tänaseks juba realiseerunud. Kui Eestil oleksid sotsiaalsed tagatised sama kõrged kui Soomes ja Rootsis, siis oleks siingi sadade asüülitaotlejate asemel kümned tuhanded, enamus nende hulgas õnneotsijad.
Perekondade taasühendamise kaudu tõuseksid need numbrid veelgi ja mitte 2-3 kordselt, vaid pigem 5-6 kordselt. Selle Pandora laeka avamise tulemusi on näha kõikjal nendes riikides, kus on asüülitaotlejaid liiga kergekäeliselt vastu võetud. Eesti asüülipoliitika praktika on väga heal tasemel, kus õiguse varjupaika saavad ka tegelikult need inimesed, kes seda vajavad. Ma ei toeta poliitikat, kus asüüli sildi all lubatakse riiki tuhandete kaupa hõlptuluotsijaid – võime vaid ette kujutada, millised tagajärjed sellel oleksid nii Eesti tööturule kui laiemalt kogu julgeolekule.
VÄITLUSSELTSI KIIRE VASTUREPLIIK OJULANDILE (lisatud kell 11.05!)
Tuletame meelde, et põgenikud pole hõlptulu otsijad, vaid inimesed, kelle elu on nende kodumaal ohus. Suurim hulk põgenikke on pärit Afganistanist ning on pagenud kodusõja eest.
Pagulaste arv Eestis on väga väike ning võib eeldada, et oluliselt ei kasva ka siis, kui nende elutingimusi parandame. Soome ja Rootsi jäävad ilmselt pagulaste poolt eelistatuks.
NATO liikmeks olemine ei kindlusta meile riigina igavest rahu ega välista olukorda, kus Eesti kodanikel võib tekkida vajadus kaitset paluda. Isegi asjaolu, et meil ei pruugi enam kunagi abi vaja minna, ei õigusta võetud kohustuste täitmata jätmist.
Vastaspool märkis, et pagulased saavad keeleõpet. Kuigi seaduses on see tõesti ette nähtud, praktikas see ei toimi, nagu selgub juba viidatud raportist. Samast raportist selgub, et ligipääs arstiabile on puudulik.
Avakõnedele ja vasturepliigile järgneb nüüd kell 11.30 ristküsitlus.
Pagulasteemalised väitlused saavad teoks Postimehe, Eesti Väitlusseltsi, Eesti Inimõiguskeskuse, siseministeeriumi ja Euroopa Pagulasfondi koostöös.