Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Toomla: erakondadel pole üldse liikmeid vaja

Politoloogid eri seisukohtadel!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rein Toomla | FOTO: Toomas Huik

Tartu Ülikooli politoloogi Rein Toomla hinnangul pole erakondadel üldse liikmeid tarvis ehk partei loomiseks võiks piisata põhikirja registreerimisest. Tema ametivend Tallinna Ülikoolist, Tõnis Saarts, seevastu leidis, et erakonna asutamise alampiir võiks jääda tuhandele või langeda äärmisel juhul 600 liikmeni.

«Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas erakonna minimaalne liikmete arv on määratud 200 või tuhandega, mõlemad numbrid on laest võetud. Pigem võiks arutada selle üle, kas erakonna registreerimiseks on üldse vaja liikmete hulka näidata – nii oli 1920. aastate regulatsioonides, kus keegi läks, esitas põhikirja ja registreeris erakonna ära.»

Kui arvestada, et erakonna puhul on tegu MTÜ asutamisega, eeldab see siiski praeguste seaduste valguses kahte liiget.

Politoloog lisas, et erakondade asutamise lihtsustamine ei tähenda liikmete hulka silmas pidades veel seda, et need kiiresti tekkinud erakonnad ka poliitikasse tulevad ning seal edukateks osutuvad. «Kuid kindlasti ei tohi üldise seadusega reguleerida, mida erakonnad oma passiivsete liikmetega peaksid peale hakkama – jäägu see erakonna enda siseasjaks,» märkis Toomla.

Saarts vastu

Toomlale vastandus Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, kes eelistab tuhande liikme lati säilitamist või mõõdukat kärbet. «Leian, et tuhande liikme nõue pole Eestis seni saanud tõsiseks probleemiks, miks ei saaks uut erakonda asutada, kui on selleks tõsine tahtmine ja minimaalnegi valijaskonna toetus,» rääkis Saarts.

Tema sõnul on takistuseks olnud pigem poliitturu üldine suletus ja uustulnukaid tõrjuvad rahastamisreeglid. «Äärmisel juhul toetaks registreerimiseks nõutavate liikmete arvu vähendamist 600-le.»

Saartsi hinnangul on kakssada liiget liialt vähe, et sellisel moodustisel oleks potentsiaali kasvada tugeva organisatsiooniga üle-eestilise haardega erakonnaks. «Paraku on aga just viimast tüüpi parteid seni Eestis ellu jäänud.»

Saarts tõi välja, et 200 liikmega saab ka Lätis erakonda asutada. «Lätis on aga täna organisatoorselt ühed nõrgemad erakonnad kogu Ida-Euroopa ruumis. Väide, et väiksem organisatsioon on demokraatlikum, peab paika, kuid tugevast sisedemokraatiast on vähe abi, kui partei jääb väikeseks ja marginaalseks moodustiseks.»

Ei pane poliitikuid usaldama

Sarnaselt Saartsile on 200-liikmelise lävendi vastu Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. «Ma ei usu, et Eesti poliitikas ei oleks piisavalt erinevaid arvamusi, küsimus on täna pigem selles, et arvamuste paljusus ei leia reaalses poliitikaprotsessis kajastamist (parlamentaalsel opositsioonil ei ole palju võimalusi),» leidis ta.

Kattel nentis, et kui oleks rohkem parteisid parlamendis, siis see tõstaks kindlasti erinevate koalitsioonide võimalusi, mis paneks valitsuse rohkem opositsiooni arvamust arvestama. «Samas on see peamiselt ikkagi läbi populismi ja tagatoapoliitika võimu muutmine ja vaevalt, et see kuigi hästi rahva usaldust poliitika vastu tõstab,» rääkis Kattel.

Tema sõnul oleks olulisem parteide sisedemokraatia arendamine või viimase kasvõi läbi seaduse nõudmine (näiteks nõue, et parteisisestel valimistel peab osalema teatud protsent liikmetest).

Hänni kutsub langetama

Saartsile ja Kattelile vastandus omakorda E-riigi akadeemia e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni, kes pooldab parteide asutamislati 200 liikmele langetamist. Ta meenutas, et tehtud ettepanek tähendab tagasipöördumist 20 aasta tagusesse aega, kui erakonna registreerimiseks piisas 200 liikmest.

Praegune tuhande liikme piir kehtestati alates kaheksanda riigikogu valimistest aastal 1995. «Siis tundus, et tol ajal tegutsenud ligi 30 erakonda suudavad katta kõikvõimalikud poliitilised nišid ja uue erakonna juriidiliseks tunnustamiseks peab sellel olema ühiskonnas arvestatav kandepind tuhande liikme näol,» rääkis ühtlasi Eesti põhiseaduse sünni juures viibinud Hänni.

Vahepealne aeg on tema väitel aga näidanud, et liikmeskonna suurus ei pruugi tagada erakonna jätkusuutlikkust – paljud omaaegsed suure liikmeskonnaga erakonnad on poliitikast minema uhutud ja tegutsevate erakondade arv oluliselt vähenenud.

«Selles olukorras on täiesti mõeldav langetada erakonna registreerimiseks vajalike liikmete arvu, et uus tärkav poliitiline jõud saaks keskenduda oma poliitika väljatöötamisele, mitte mehhaanilisele laienemisele. Tõe tunniks on niikuinii valimised,» lisas ta.

Postimehe arvamusportaali palvel analüüsisid asjatundjad iga Rahvakogu valdkonna populaarsemat ideed. Ettepaneku, et erakonna loomiseks tuleks leida senise tuhande asemel viis korda vähem liikmeid, tegi kodanikuaktivist Elver Loho. Postimehe arvamusportaalis temaatilise artikli juurde lisatud gallupile vastanutest pooldas täna hommikuks ideed 79 protsenti.

Tagasi üles