/nginx/o/2012/12/18/1491504t1he41f.jpg)
Mitmed praegu kehtivad või valitsuserakondade poolt planeeritavad maksusoodustused maksavad kinni vähemkindlustatud kodanikud ja sellest tuleks loobuda, kirjutab MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik Tallinna piirkonnaühenduse esimees Karli Lambot Postimehe arvamusportaalis.
Andrus Ansipi kolm järjestikust valitsuskoalitsiooni on meile andnud ajaloo kõrgeima üldise maksukoormuse ja suurima riigivõla ning defitsiidis riigieelarved. Terendamas on uus finantstehingute maks, millega hakatakse edaspidi poputama eeskätt Ladina-Euroopa vähekonkurentsivõimelisi majandusi.
Me finantseerime juba täna nende ülejõu käivat elustiili, kes soovivad ka meile selgeks teha, kui eelarveprobleeme on mõistlik lahendada läbi rahatrüki. Selle tõttu on tänase valitsuskoalitsiooni lubadus naasta konservatiivse eelarvepoliitika ja 32 protsendilise üldise maksukoormuse juurde SKT-st aastaks 2016 igati tervitatav. Seda mõtteviisi tuleb jätkuvalt levitada Euroopas, et vastutustundlik eelarvepoliitika ei peaks maksma lõivu üle jõu elamisele.
Eestis kavatsetakse maksukoormust järgnevatel aastatel suurendada vaid tubaka- ja alkoholiaktsiisi ning saastetasude tõusuga, samuti kaotatakse ära erimärgistusega kütus, millega suureneb nii kütuseaktsiisi kui käibemaksu laekumine. Aastast 2013 vähendatakse aga kokku 1 protsendi võrra töötuskindlustusmakseid, 2014. aastal on kavas kehtestada sotsiaalmaksu lagi ja Reformierakonna eestvedamisel langetatakse alates 2015. aastast ka tulumaksumäära 1 protsendi võrra.
Meie näemegi IRL-i poliitikute Urmas Reinsalu ja Tõnis Paltsi tänast ideed tõsta tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni just vastukäiguna oma koalitsioonipartnerile, et neist millegagi eristuda, kuigi objektiivne vajadus selle tõstmiseks on juba ammu olemas olnud.
Tulumaksuvaba miinimumi peaks siduma alampalgaga
MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik(VIK) arvates peaks tulumaksuvaba miinimum samuti tõusma ja pigem olema seotud alampalgaga. VIK-i liikmete seas on hetkel analüüsimisel maksuidee, kus üksikisiku tulumaksumäär tuleks langetada 12 protsendini ja kohandada see tervenisti ümber kohalikuks maksuks.
Vastava maksumäära alandamisega vähenev maksukoormus tuleks aga üle kanda ettevõtluses loodava lisandväärtuse maksustamisele nö omakapitali (miinus nominaalne aktsiakapital) maksuna. Analoogne maksusüsteem on jõustatud Šveitsis.
Kuid enne veel, kui rääkida üldse uutest maksudest või üldise maksukoormuse tõusust, tuleks Eestis loobuda regressiivsetest maksusoodustustest ja toetustest ehk kodanike majanduslikule seisusele vastavatest privileegidest. Nii tuleks meie arvates loobuda tulumaksu tagastusest eluasemelaenude intressidelt ja ümber kohendada ka vanemahüvitise seadus. Mõlemal juhul saavad jõukamad kodanikud hüvesid vaesemate osa arvelt.
IRL-i kodualuse maa maksuvabastuse ideest ei saa ühiskond kuidagi sidusamaks ja jõukamaks, sest paremini kindlustatute kohustused asetatakse samuti väiksemate sissetulekutega inimeste kanda. Sellegi maksusoodustuse maksavad kaudselt kinni jälle vähemkindlustatud kodanikud, sh ka need, kel enda omandis eluase üldse puudub. Samasse ritta kuulub ka sotside terviseedenduse maksuvabastuse idee.
Pikka iga ei saa ennustada ka tasuta kõrghariduse kampaaniale, sest see käib väheneva arvuga maksumaksjatele perspektiivis lihtsalt üle jõu. Meie arvates on odavam ja mõistlikum juurutada tasuline kõrgharidussüsteem koos kõikidele kättesaadava riiklike garantiidega eraõppelaenude süsteemiga, kus riigi jaoks olulistes ainevaldkondades õppivatele isikutele kompenseeritakse õppelaenud mõistliku aja jooksul nt peale avalikku teenistusse asumist.
Reformierakond on oma maksupoliitikas olnud maailmavaateliselt kõige järjepidevam. Nende poolt 2000. aastal jõustatud ettevõtte tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt on ühtlasi üks neid nurgakive, millel täna baseerub paremerakondade strateegiline liit. Kriitiliselt tuleb üle vaadata selle idee väärkasutamine, kus osad seotud isikud ja samasse kontserni kuuluvad äriühingud viivad jaotamata kasumit ettevõtetest (ja Eesti riigist) välja ilma seda nii sihipäraselt kasutamata kui ka neilt makse maksmata. Kõik taolised (ja ausat võistlust moonutavad) kõrvalekalded kasumi reinvesteerimisest Eesti majandusse tuleks siiski ka maksustada.
VIK-i liikmed on samuti arutamas, et ehk võiksime Eestis kaaluda karistusseadustikku isikute proportsionaalse kohtlemisprintsiibi sisseviimist vastavalt nende reaalsetele sissetulekutele ja rakendada seda kõikidele väär- ja kuriteo liikidele, kus määratakse rahaline karistus, nagu Soomes ja paljudes USA osariikides.
Nii määrati nt ühele riigikogu liikmele, kes oli roolis joobes, sõitis keelumärgi alt läbi ja kelle auto tehnoülevaatus oli teostamata, rahaline karistus 106 trahviühikut, ehk 424 eurot. See trahv läks talle maksma ca 0.7 protsenti aastapalgast. Inimesele, kes teenib aga miinimumpalka (290 eurot kuus), läheb selline rikkumine maksma 12,2 protsenti aastapalgast. Tänase karistusseadustiku regressiivsust võiks põhjamaiselt vähendada.
Eelpool kirjeldatud maksuideed on hetkel VIK-is siiski veel arutelude staadiumis, mõttekoda kinnitab majandus- ja maksupoliitilised seisukohad 20. aprillil 2013 toimuval üldkogul.