Reformierakonna Noortekogu juhatuse liige Anti Haugas kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et noorte tööpuudus võib olla tagaplaanile jäänud Euroopa Liidu Achilleuse kand.
Anti Haugas: Euroopa võitleb noorte tööpuuduse vastu – kus asub Eesti?
24. jaanuar 2013, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatud kontekstis ei avalda see näitaja majandusele suurt mõju, kuid vaadates tulevikku, osutub see tõneäoliselt paljudele riikidele suureks komistuskiviks. On ju teatud-tuntud fakt, et mida kauem on inimene töötu, seda väiksem on tõenäosus ühel päeval jalad alla saada. Majanduskriisi arenedes oli esialgu statistikast keeruline välja lugeda, millises seisus mis riik parajasti oli. Töökohtade vähenedes ning kartuses ametiposti kaotada siirdusid paljud noored kooli õppima või otsustasid oma kooliaega sootuks pikendada. Selle tulemusel proportsioonid muutusid, vähenes tööjõu hulk ning töötute noorte osakaal muutus valimis suuremaks. 2012. aasta oli aeg, mil Euroopa Liit pidi probleemile reaalselt otsa vaatama ning oma kanda Parise noole eest kaitsma. On riike, kus töötute osakaal päev-päevalt väheneb ning on riigid, kus vastav näitaja suisa eksponentsiaalselt kasvab. Võrreldes 2011. aasta novembriga on Euroopa Liidu keskmine noorte töötuse protsent kasvanud suisa 23,7-ni.
Pootsman soovitas enne aerude mädanemist sõuda
2012. aasta detsembris tuli Euroopa Komisjon välja «noortegarantiiga», millele Eesti Vabariigi valitsus vaid loetud päevad tagasi toetuse kinnitas. Ideeks on kuni 25-aastastele noortele pakkuda nelja kuu jooksul peale töötuks jäämist või riikliku õppe lõpetamist tööd või koolitusprogramme. Süsteem võeti kasutusele 1990. aastal Austrias, kus on hetkel noorte töötus 8 protsenti, ning mõned aastad tagasi ka Rootsis. Noortegarantiid hakatakse rahastama Euroopa Sotsiaalfondist. Kindlasti ei ole tegemist ideaalse lahendusega võitlemaks noorte tööpuudusega, kuid süsteem aitab vähendada tõenäosust, et liialt pikaks perioodiks koju konutama jäänud ilmakondanik enam jalgu alla ei saa. Hetkel moodustab tööturule integreerimata jäetud noorte kulu tervelt 1,2 protsenti Euroopa Liidu SKPst.
Eesti on üle keskmise heas seisus
Samal ajal kui töötus pea igal pool kasvab ning demokraatia ja härjavõitluse sünnimaades ei oma juba üle poole noortest tööd, on hakanud must hobune taas oma otuste vilju noppima. Viimase statistika järgi on meie kodumaal vähenenud noorte töötus võrreldes mullusega tervelt 8 protsendi võrra ning hetkel on see 17 protsenti, võrdlusena Soomes 19 protsenti. Au peab andma ka lõunanaabrile, kes on samuti silmapaistvalt head tööd teinud. Kui 2011. aastal edestasid meid madalama noorte töötuse osakaaluga 14 liikmesriiki, siis tänasel päeval oleme juba üheksa koha võrra kerkinud. Progress progressiks, kuid kindlasti ei ole veel hetkeseis roosiline. Vaadates riigi eesmärke 2020. aastani peaks number veel seitsme pügala võrra langema ning võrdlemisi pika perioodi jooksul peame kahtlemata kogema ka tagasilööke.
Üks võimalik samm Eesti jaoks
Kui Euroopa Liit võttis kasutusele niiöelda noortegarantii, on laual ka muid järgiproovitud võimalusi. Võtame näiteks humalaõlle sünnimaa, kus töötute noorte osakaal on praktiliselt sama madal kui üldine töötuse tase. Berufsschulen’it võib võrrelda sepa õpipoisi, selli, väljaõpetamisega, kus amet omatatakse reaalselt töötades. Meister maksab kinni õpipoisi toidu,kooli ja elamise, sepp saab vastu sitke abikäe. Esmalt arenes seesugune süsteem välja hilisel keskajal. Eelmainitud programm on olnud osa Saksamaa koolisüsteemist juba alates 19. sajandist. Alates 2004. aastast on õpipoistele praktika pakkumine pea igas riigi ettevõttes kohustuslik. Süsteemi viljakus räägib iseenda eest. Kuiva koolipingi nühkimise asemel peab oskusi pidevalt rakendama ning esmase töökogomuse saamine on võrdlemisi kerge. Ka Eestis kohtab juhuseid, kus erasektor üli- ja kutsekoolidelt oskustöölisi tellib. Kahjuks suurem osa ettevõtetest alahindab seda võimalust. Töötades välja praktikaprogramme ning tegeledes otsese teadus- ja arendustegevusega peavad ülikoolid ja erasekor senisest enam koostööd tegema.
Valitsus ei ole võimeline tegema meid rikkaks ega suuda kunagi pakkuda kõike, mida vajame, aga ta on võimeline tegema meid vaesemaks. Kui ettevõte vajab rätsepaülikonda, ei pruugi seda alati turult saada.