Enn Listra: elevant on, portselanipoodi pole?

Enn Listra Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Tehnikaülikooli professor Enn Listra kirjutab IRLi poliitiku Tõnis Paltsi maksupoliitika alaseid ettepanekuid kommenteerides, et tema nägemuses vastandub riigimajandus riigi majandusele, kuid neid nähtusi tuleks tegelikult tervikuna näha.

Tõnis Paltsi maksunägemuses vastandub riigimajandus riigi majandusega temale üldjuhul omasel muhedalt reljeefsel moel. Esimese kehastuseks elevandiks maskeerunud riigieelarve ja teise kehastuseks ettevõtlus, mida esindama võiks kujutleda iga korraliku elevandiga kaasas käivat portselanipoodi. Seekord on reljeefsus siiski muhedusest üle käinud, mis võib küll taotluslik olla.

Ühelt poolt tundub, et Tõnis Palts on teinud tänuväärse katse alustada valimis(te)perioodi trikoovooruga. Sellist läbipaistvust seisukohtade esitamises on meie (ja ka teiste riikide) poliitilises diskussioonis harva näha. Üldjuhul aetakse ju udu, millele hiljem raske külge hakata. Seetõttu võib jääda mulje, et poliitik Tõnis oli kodust ära, kui ettevõtja Tõnis arvuti taga istus. Kuid nagu ikka, lühiajaline nägemine on lühiajaline ning pikemas perspektiivis võib tänane ütlemiste reljeefsus kõvaks valuutaks osutuda. Täna jääme lootma, et järgmised teemaga tribüüniletõusjad trikoo asemel karusnahkses kasukas kohale ei tuleks.

Kui nüüd Paltsi mõtiskluse sisu kallale asuda, siis erineb see paljudest varasematest maksuteemalistest artiklitest oluliselt. Valdavalt keskendutakse neis eelarvetuludele (kulud riigi majandusele), kuludele (tagasimaksed majandusse) või nende jaotusele. Ehk tegelikult ainult detailidele, mis suurt pilti küll kaunistada võivad, aga mitte oluliselt muuta.

Paltsi arvamuses on esile tõstetud põhiküsimused – riigimajandus, riigi majandus ning nende vastas- ning koosmõju. Meie riigi konkurentsivõime seisukohalt on väga oluline just selline komplekslähenemine.

Detailidega, mida kirjatöös rikkalikult, on asi keerulisem. Paltsi maksukukeaabits on üle hulga aja üks toredamaid õpetusi, mille abil teemast süstemaatilisele lähedaselt mõelda, kuid lõppkokkuvõttes makstakse kõik maksud siiski lõpptarbijate taskust. Jaotus erinevate maksutüüpide ja maksustamise viiside vahel on majanduslikus mõttes mitte põhimõttelist laadi, vaid pigem maksustamise ajalist hetke määravad. Teiseks määravad need valikud maksusüsteemi märgilise iseloomu ja tähenduse nii kodu- kui ka välismaistele investoritele.

Kogu maksuskaalast on ehk kõige olulisemad üksikisiku ja ettevõtte tulumaksud ning käibemaks. Nendega maksustakse vastavalt tööd, ettevõtlust ja tarbimist ning eelkõige just need proportsioonid määravad olulisel määral, kas meie majandust nähakse ettevõtlussõbralikuna või arvatakse, et miskit on ses osas puudu. Lõppsummas ju väga suuri valikuid ei ole, riigi pidamiseks vajalik raha tuleb kokku koguda. Kui tahta, et portselanipoed (ülekantud tähenduses) ka Eestis paikneks, peaksime maksutulu pigem tarbimiselt koguma ning tagama, et sealjuures efektiivselt toimitaks. Mida seni ju valdavalt tehtud ongi.