/nginx/o/2008/12/18/107209t1h8717.jpg)
Võrdsus ja majanduskasv ei ole tänapäeval Eestis kaks teineteist vastastikku välistavat poliitilist eesmärki, kommenteerib Postimehe arvamusportaalis OECD värske analüüsi tulemusi Marten Kokk, Eesti alaline esindaja selle organisatsiooni juures.
Marten Kokk: vähem ebavõrdsust tähendab kiiremat majanduskasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OECD tegeleb ebavõrduse probleemiga väga tõsiselt, kuna selgelt on märgatud korrelatsiooni, et suurema ebavõrdsusega kaasneb väiksem tootlikkus ning ühtlasi väiksem majanduskasv ja üldine heaolu.
Kõikides OECD riikide võrdlustes peab alati arvestama, et meid võrreldakse maailma enimarenenud riikidega. See tähendab, et vaatamata oma kiirele arengule viimase 20 aasta jooksul oleme me nendes tabelites siiski võrdlemisi tagumises otsas. Erandiks ehk võrdlused haridusvaldkonnas ja mõningate IKT kasutamise näitajate osas, kus Eesti figureerib tabeli ülemises osas. Seega ei ole Eesti 21. koht Gini koefitsientide võrdluses sugugi halb tulemus.
See näitab tegelikult, et Eesti majandusedu jõuab vähemalt võrrelduna teiste enimarenenud riikidega siiski ka vaesema osani elanikkonnast, ning seda, et võrdsus ja majanduskasv ei ole tänapäeval Eestis kaks teineteist vastastikku välistavat poliitilist eesmärki.
Vastupidi, me liigume tegelikult mõlemas suunas ja OECD üldises võrdluses sugugi mitte halvasti. Alati tuleb arvestada ka konteksti – iseseisvuse esimesel kümnendil süvenes sissetulekute ebavõrdsus Eestis järsult, kuid hiljem on olnud selgelt langustrendis ja üldiselt võib eeldada, et Eesti tõuseb selles tabelis veelgi, kuna seda juhivad peaasjalikult Põhjamaad, kellega me ennast mitmes olulises küsimuses võrdleme. Eesti Gini koefitsient on juba praegu võrreldav Islandi omaga, kus on tegelikult laialt levinud arvamuse kohaselt väga egalitaarne ühiskond.
Minu arvates on huvitav ja üldisest trendist erinev ka see, et tulude ebavõrdsust näitav Gini koefitsient Eestis majanduskriisi ajal ei suurenenud, vaid hoopis vähenes, mis tähendab seda, et Eestis kokkuhoiu tõttu sotsiaaltoetusi ja pensioneid ei vähendatud, ehkki paljud riigid just nii tegid.
Eesti on oma elanike sissetulekute erinevuselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 34 liikmesriigi seas 21. kohal.