Rahandusminister Jürgen Ligi

FOTO: Andres Haabu

Kas pole imelik, et kord pooldab Tõnis Palts rikkaid soosivat maamaksu kaotamist, kuid seejärel üritab näidata end tulumaksupiiri tõstja ehk vaeste kaitsjana, arutleb rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) Postimehe arvamusportaalis.

Rahandusministri loomariik on märksa mitmekesisem kui Tõnis Paltsu kirjeldatud elevant, ent mul on heameel märkida, et hinnangutega viimasele ma valdavalt nõustun ning olen samu mõtteid ise korduvalt väljendanud.

Mis aga maksuvabasse miinimumi puutub, siis siin pean ütlema, et hea kavatsuse saab ära rikkuda vinti üle keerates ja vastandades.

Vaja on nii selle miinimumi tõstmist kui madalat maksumäära ning üks ei asenda mingil juhul teist. Olen ise osalenud miinimumi tõstmisel kolmel korral aastaid enne seda, kui me seda koostöös Tõnis Paltsu erakonnaga tegema hakkasime. See ei ole samas alternatiiv, vaid sotsiaalne täiendus maksumäära alandamisele, nende majanduslikud mõjud on täiesti erinevad.

Nimelt ei avastatud maksuvaba miinimumi tõstmist mitte aastal 2003, mil me selle algatasime koos Res Publicaga, vaid ammu enne. Minu käsi on mängus miinimumi tõstmisel nii 500 kroonile, 800 kroonile kui 1000 kroonile juba aastaid varem, ka on minu kirjutatud lause Reformierakonna valimisprogrammis, mis miinimumi tõstmist ette näeb.

Vastuses ajakirjanikule pidin aga kavale viitama numbreid nimetamata, sest enne tuleb leida sellele eelarves ruum, mille kahjuks on hõivanud teised ja minu meelest kohati halvemad otsused. Üks suur kulu on näiteks maamaksuvabastus, mida Palts kah on ajanud, mis aga on sotsiaalselt vastandlik tulumaksuvabale miinimumile, sest saab osaks eeskätt Tallinna maaomanikele.

Tulumaksu määr on tugev majanduskeskkonna instrument ja märk, millest sõltuvad investeeringud ja kvalifitseeritud töö ning kokkuvõttes töökohtade teke. Miinimum puudutab aga madalapalgalisi, ta ei soosi majandusstruktuuri parandamist, küll aga madalapalgaliste sotsiaalset olukorda vahetult. Miinimum peab katma ka valikuvabadusi harrastustele, mis on isiklikud valikud, mille eraldi maksuvabastused jaotuksid aga sotsiaalselt ebaõiglaselt ning ei parandaks, vaid halvendaksid riskirühmade juurdepääsu neile.

Miinimumi tõstmine on väga kulukas samm ja loosunglikud ettepanekud siin ei aita. Idee, et tulumaks algaks 5000 eurost, tähendaks kuuendikku kõigist riigituludest ja tulumaksu kaotamist. Peab meenutama, et miinimumi tõus sööks eelkõige omavalitsuse tulubaasi ning liialdus siin tähendaks, et KOV tasemel jääks Eesti põhiliselt keskvõimu ülalpeetavaks, kellel omakord poleks selleks raha. Ka jaotataks kodanikud juba 500-eurose piiri puhul ohtlikult tulumaksu maksjaiks ja neiks, keda maksude asemel puudutaks ainult riigilt toe saamine.

Seepärast hoidkem siin kainet meelt, siis saab miinimumi ka tõsta.