Juhtkiri: rottidest ja seadustest

Foto: Urmas Nemvalts

«Rott on tark loom, teda üle kavaldada on raske. Püüame Kristiine turu populatsiooni mürgiga vähendada. Vaevalt tururottide arvukuse piiramine teie keldreid rotivabaks muudab, sest keldrites leidub rottidele söödavat enam kui varjusurmas turul.»

Tsitaat pärineb Tallinna veebilehe foorumist läinud aasta novembris. Nii vastas keegi linnaametnik nüüdseks ametlikult hingusele saadetud turu naabruses elavale kodanikule. Ühelt poolt on see lihtsalt osa ühe absurdimaigulise loo haledast epiloogist, teisalt aga piltlikustab kogu saagat, kui vaid asendada sõna «rott» sõnaga «seadus».

Jah, küllap inimesed oma keldris rottidega toime tulevad. Kuid see, et kohalik omavalitsus seadusest kinni peab, võiks olla elementaarne.

Nii nagu oli plaan tururottidega – alul kavaldada ja pärast kihvtitada –, nii tegutses linn ka õigusruumis. Selleks ajaks kui turg 2010. aasta sügisel uksed avas (just nimelt uksed, sest nimetatud turg pandigi kokku putkadest), andis skandaal juba Vabaduse väljaku ukse taga kõvasti kella. Tallinn oli 2007. aastal taotlenud Kristiine linnaosas maad ettekäändel, et seda on vaja laste mänguväljakuteks, mida toetas ka detailplaneering. Kuid määratud paika kerkis hoopis turg, mille omanik – oh üllatust – keskerakondlasest linnavolinik.

Harju maavanem, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et linn ei taotlenud riigilt sotsiaalmaana saadud maa sihtotstarbe muutmist ega algatanud ka detailplaneeringu muutmist, nõudis ebaseadusliku rajatise lammutamist.

Esiti tegi linnavõim näo, et ei tea üldse, millest jutt käib. Siis apelleeriti rahva soovile ja mürgitati õhku jutuga poliitilisest tagakiusamisest. Lõpuks tuli käia kohtuteed. «Rotte» siiski üle kavaldada ei õnnestunud. Ning mõistagi tõrjus kogu «rotivastane võitlus» eemale needki üürnikud, kes heausksena oma toodetele müügipaika lootsid. Ebaseaduslikult kunstliku nõudluse rahuldamiseks ehitatud rajatis läks nüüd lammutamisele.

Skandaalset lugu võiks kokku võtta kui väärtuste jalge alla tallamist. Kehtivaid seadusi tuleb järgida, mitte kohelda ja esitleda kui segavaid parasiite – eriti kummaline, kui seda teeb omavalitsus.

Teisalt määrib Kristiine nn turu (just nii nimetas rotiprobleemi tõstatanud linlane) juhtum turgude kui kauplemiskohtade mainet. Euroopas on sadu linnu, kus esindusväljakust saab turupäevadeks avaturg, kus müüakse kvaliteetset (peamiselt kohalikku) toidukaupa. Pärast lahtiolekutunde turuplats koristatakse. See on pigem aastakümnete jooksul välja kujunenud kultuurne tava kui äri.

Seevastu Kristiine ebaseaduslikud putkad kerkisid kampaania korras – korraga oli püsiturge, nui neljaks, vaja igasse linnaossa. Niimoodi häid traditsioone ei tekita.