/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2013/01/18/1529634t1hf4d2.jpg)
Meelis Pai on kujundanud nukuteatrist Eesti ühe positiivsema mainega teatri. Nad on tublid, edukad, populaarsed. Selle nädalani ei paistnud Pai nukulossis ainsatki mõra.
Piinlik on
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid praegu on väga raske Meelis Pai ja Vahur Kelleri mainet päästa. Põhjuseks ilmselge valetamine «Puhhi» lavastuse allikate osas. Pärast Postimehes ilmunud artiklit on minu kõrvu jõudnud mitme vaataja kinnitus, et nukuteatri lavastus oli teada-tuntud Puhhi lugu, ainsa vahega, et laval müttas Puhhi asemel Mõmm, Notsut nimetati aga Põssaks jne. Vaatamata helisalvestise olemasolule, mis kinnitab vaatajate arvamust, raiub teater endiselt, et nemad pole A. A. Milne’i Puhhi lavale toonud.
Piinlik on. Kurb ka. Kui mehed ei suuda eksimust tunnistada, siis lõhuvad nad aastate töö. Sest valetajad ei tohi juhtida riiki ega ka teatrit.