/nginx/o/2009/08/16/221930t1h0480.jpg)
Soome ja Eesti peavad end rahvusvahelistele ettevõtetele ja investoritele müüma kui ühtset majanduspiirkonda. Me ise teame, kui ainulaadselt hästi meie koostöö sujub, ent väljaspoolsetele pole see sama selge. Neile peabki meie piirkonda ühiselt turundama, kirjutas eile ajalehe Helsingin Sanomat juhtkiri.
Eesti esimesest iseseisvumisest möödub veebruaris 95 aastat. Soome ja Eesti on peagi mõlemad 95-aastased. Vanemaks saavatel naabritel on aeg mõelda, kuidas saab suhteid arendada.
Põhiasjad toimivad. Helsingi ja Tallinna vaheline ühendus on tihe. Üle Soome lahe liigub aastas tubli seitse miljonit reisijat. Tööturud toimivad ja enamiku Soome ettevõtjate jaoks on loomulik mõelda Soomest ja Eestist kui ühtsest tegevuskeskkonnast.
On siiski üks tegevusala, mille ärakasutamisega teevad partnerid alles algust. See on Soome-Eesti telje turundamine kolmandatele osalistele, nagu rahvusvahelised investorid, võimalikud klientettevõtted ja muud kontaktid.
Milline on Põhjala ja Balti riikide praegune seis? Rootsi on juba aastakümneid turundanud Stockholmi kui Põhjamaade pealinna. Umbes 75 protsenti põhjamaiste ettevõtete peakontoritest asub Stockholmis. Norral on nafta ning Taanil ühendustee Euroopa mandri ja Skandinaavia vahel.
Soome-Eesti teljest võiks siiski saada värske alternatiiv, kui selle turundamisse panustataks.
Soomes muidugi teatakse, et nii Tallinnast kui Helsingist pääseb kiirelt Peterburgi, Stockholmi ja arktilistele aladele ning kui hästi Eesti ja Soome koostöö praktikas toimib. Aga see pole sama selge rahvusvahelistele ettevõtetele ja investoritele. Seepärast peab selle ümber kära tegema.
Need, kes on asja üle juurelnud, räägivad omakasupüüdlikust koostööst või piirkondlikust mõtlemisest ja turundusest. Ideeks on meenutamine, et ühelgi ettevõttel ega ametnikul ei tasu valida kitsast rada ja turundada üksnes oma toodet, linna või riiki. Soomlastel on põhjust eestlasi meeles pidada ja vastupidi. Küsimus on eluterves omakasupüüdlikkuses, sest koostööst saavad kasu mõlemad.
Eestis moodustab eksport koguni 75 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja Soomeski umbes 40 protsenti. Mõlema riigi majandus on hea tervise juures, kui võrdleme endid euromaade keskmisega.
Ent ei Soomel ega Eestil pole siiski võimalust jätta kasutamata ilmset konkurentsieelist: Soome ja Eesti piirkonna ainulaadsust. Asja edendamine ei näi olevat kellegi vastutus konkreetselt ja seega on see kõigi vastutus.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)