Margus Tsahkna: perevalimiste rakendamine võikski alata erakondade sisevalimistest

Margus Tsahkna Foto: Postimees/Scanpix

IRLi poliitik Margus Tsahkna peab väärt mõtteks Tallinna Ülikooli magistrandi Viljo Kivisilla Postimehe arvamusportaalis välja käidud ideed, et perevalimisi võiks esialgu katsetada IRLi sisevalimistel.

Väärt mõte! Minu arvates võiksid perevalimised tõepoolest kehtida ka erakondade sisevalimistel. Kui riigikogu valimistel oleks perevalimiste sisseviimiseks vajalik muuta põhiseadust, siis perevalimiste läbiviimiseks erakondade sisevalimistel piisaks muudatustest erakondade tegevust reguleerivates seadustes.

Loomulikult eeldab nende muudatuste tegemine perevalimiste debati jõudmist ühiskonnas nii kaugele, et seadusandja tasemel tekib piisav konsensus perevalimiste põhimõtte meie õigusruumi sisseviimiseks. Saaksime sellega näha, kuidas perevalimised praktikas toimiksid ja selle põhjal oleks hea liikuda edasi perevalimiste üleüldiseks muutmise poole – et ka riigikogu valimistel oleks lapsevanemal iga lapse eest lisahääl.

Erakonnad muutuksid perekesksemaks

Nii meie demokraatiale kui demograafiale oleks positiivne, kui nii IRL kui kõik teised erakonnad saaksid perevalimisi erakonnasiseselt rakendada. Efekt oleks sarnane, mis parlamendivalimistegi puhul: erakonnad muutuksid oma näos ja teos lastega perede kesksemaks.

Perevalimiste ehk kõikidele kodanikele alates sünnihetkest valimisõiguse andmise eesmärgiks on laiendada meie esindusdemokraatia aluspõhja nii, et kõik ühiskonnagrupid, ka seni valimisõiguseta lapsed, oleksid kaasatud. Selle tulemusena suureneb lapsi kasvatavate vanemate poliitiline kaal otsuste langetamisel, mis toob endaga kaasa pikaajalise laste- ja peresõbralikuma poliitika. Just seda ongi Eestil vaja, et rahvusriigina püsima jääda.  Juhin tähelepanu , et kelleltki ei võeta ühtegi õigust ära, vaid perevalimiste tulemusel saaks ka need esindatud, kes seni valimisõigusest eemale on jäänud.

«Akadeemia» peatoimetaja Toomas Kiho on 29. oktoobri Postimehes kirjutanud samal teemal. Ta lõpetab oma artikli kokkuvõtvalt: «Niisiis on Eestil lastele valimisõiguse andmisel – ka siis, kui seda nende eest realiseerivad nende vanemad ja eestkostjad – võita demokraatliku maailma lipulaeva roll. Kui demokraatia on rahva võim, ning rahvas koosneb vanadest ja noortest, naistest ja meestest, suurtest ja väikestest jne, siis miks ometi peaks selle võimu teostamisest umbes veerandi jagu rahvast (lapsed) kõrvale jäetama…»

Nõustun Toomas Kihoga. Perevalimistega kaasataks kõik ühiskonna liikmed. Samas kaasneb sellega ka lastega perede mõju tõus poliitiliste otsuste langetamisel.

Perevalimised võiksid olla Eesti Nokia

On selge, et meie püsimajäämise põhiteema on rahvastiku juurdekasv. Ühel hetkel jõuame me punkti, kus meil ei ole piisavalt inimesi, kellega seda riiki üleval pidada. Kuna tegu on pikaajalise protsessiga ning reaalne probleem saabub kunagi kaugemas tulevikus, ei taheta sellega täna tegeleda. Loomulikult on igapäevased raskused need, mis vajavad ületamist, eriti kui need puudutavad  täis kõhtu ja töökoha olemasolu.

Samas on Eestisuguse rahvaarvuga rahvusriikide olemasolu pigem erand kui reegel ning seetõttu nõuab see püsimiseks ka rahva erakordset teadlikku tegevust. Ja seda eriti avatud Euroopa tingimustes, kus inimestel on võimalik vabalt valida elu- ja töökohta. Olen arvamusel, et paljud inimesed jätaks kodumaalt lahkumata, kui nad oleksid kindlad, et siin on kõige kindlam ja parem paik oma pere loomiseks ning laste kasvatamiseks. Perevalimiste rakendamine tooks ühe tulemusena kaasa just lastega perede sõbralikuma poliitika.

Seega miks ei võiks olla perevalimised Eesti Nokia ajal, mil enamus Euroopa riike on silmitsi sarnaste probleemidega kui meiegi? Jah, mõned on valinud rahvastiku vähenemise leevendamiseks massilise sisserände tee, kuid Eestis ei tuleks see kõne alla. Miks siis ei võiks Eesti olla demokraatliku maailma lipulaevaks, kus kõik kodanikud saaksid sünnist saati valimistel osaleda? Ning samaaegselt saame läbi selle aidata kaasa ka oma rahva püsimajäämisele.