Indrek Kuusk: hüvasti, eelarvekärped!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jälle need kärped.
Jälle need kärped. Foto: Urmas Nemvalts

Rahvusvahelise valuutafondi uuringutest selgub, et riigieelarve kärpimine majanduskriisist väljumiseks ei pruugigi olla selleks õige vahend, kirjutab Postimehe arvamusportaalis Tartu linnavalitsuses finantsanalüütikuna töötav TÜ majandusharidusega Indrek Kuus.

Viimastel kuudel on IMF koostanud praegusest kriisist väljumise jaoks parima majanduspoliitika leidmise seisukohalt suure tähtsusega uurimusi. Esimene neist ilmus eelmise aasta oktoobris ning viimane loetud päevade eest käesoleval aastal. Uuringute olulisus seisneb fiskaalse multiplikaatori analüüsimises ning järelduses, et multiplikaator on märksa suurem kui varem arvati.

Kärpimiskavade kasuks otsustades lähtuti eeldusest, et fiskaalne multiplikaator on ligikaudu 0,5, mis tähendanuks, et valitsussektori kulutuste kärpimine sisemajanduse kogutoodangust 1 protsendi ulatuses toonuks kaasa majanduskasvu aeglustumise 0,5 protsenti. Selline suhteliselt väike multiplikaator võimaldanuks kärpida kulutusi ilma majandusele olulist kahju tegemata. Tavatingimustes ongi multiplikaator olnud ligikaudu sellisel tasemel.

IMFi uurimused näitavad aga, et käesoleva kriisi tingimustes on multiplikaator ehk kärpimise negatiivne mõju majanduskasvule olnud kaks kuni kolm korda suurem kui kärpimise pooldajad eeldasid. Uuringud näitasid, et kulutuste kärpimine SKTst 1 protsendi ulatuses toob kaasa kuni 1,7 protsendise majanduskasvu languse. Nii suur multiplikaator tähendab, et kärpimine toob riigi majandusele kaasa tohutud kahjud ning ei ole mitte raskustes riikide jaoks päästev, vaid kahjulik.

Kärpimist nimetatud tulemuste taustal otseselt veaks nimetada oleks võib olla ennatlik. Esiteks on paljud majandusuurimused lihtsalt erakordselt igavaks versiooniks ulmekirjandusest, mida ei tasuks puhta tõena võtta. Kuid antud uuringuid, mille autoriks on IMFi analüütikud, tuleb võtta tõsiselt. Teiseks on fiskaalpoliitika seisukohalt multiplikaatori suurus küll oluline, kuid mitte ainuüksi otsustav tegur. Siiski saab teha selge järelduse, et kogu kärpimise eufooria on põhinenud valedel eeldustel. Eeldati tavatingimustele vastava multiplikaatori esinemist praegusel erakorralisel ajal, kuid see eeldus on osutunud ekslikuks.

Eeldades majanduse standardseoste kehtimist on Kärpijad varemgi näppu lõiganud. Mäletatavasti on USA Keskpanga iga rahatrüki (kvantitatiivse leevendamise) perioodiga kaasnenud hirmujutud inflatsiooni ohtlikust hoogustumisest. Tegelikkuses on rahabaas koguni kolmekordistunud, kuid mida ei ole, on inflatsioon. Samuti on järjekindlalt hirmutatud, et USA suure riigivõla ja eelarve defitsiidi tõttu on kohe-kohe järgnemas rünnakud USA võlakirjade pihta ning võlakirjade tootlused tõusevad lakke, põhjustades tohutuid probleeme. Tegelikkus? Võlakirjade intressid on püsinud tähelepanuväärselt madalal.

Maailmamajandus on kriisis, millist pole nähtud pärast Suurt Depressiooni. Kriisist väljumiseks soovitavad paljud eelarvekärpeid. Kuid eeldused, mille alusel kärpimise kasuks otsustati, on osutunud ekslikuks. Valedel eeldustel põhineva poliitika tulemusel on mitmed inimesed kaotanud töö ja sissetuleku, kaotanud kodud, kaotanud vajaliku ligipääsu arstiabile, kaotanud elu. On aeg jätta kärbetega hüvasti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles