Juhtkiri: võrk maas – kas varume tikke ja soola?

Kui meilt midagi ära võetakse, siis näeme, mis koht sellel asjal või nähtusel me igapäevaelus on. Elioni teenuste ulatuslik katkemine mõjub äratuskellana. Esiteks annab see võimaluse piiluda suure ja paljudele inimestele olulisi teenuseid pakkuva ettevõtte klantspiltidega kaunistatud fassaadi taha. Teiseks väärib iga kodaniku ja majapidamise tasemel mõtlemist, kuidas saame hakkama siis, kui mõni teenus, mida iga päev kasutame, lakkab töötamast.

Seekord saime teada, et Elionil pole siiani hädaolukordades kasutatavat varusüsteemi – seda alles luuakse. Varu-serveriruum tähendab, et kui üks süsteem lakkab mistahes põhjustel töötamast, võtavad töö üle varuseadmed ning parimal juhul ei pruugi kliendid mingit riket üldse märgatagi.

Varusüsteemi loomine ja käigushoidmine on mõistagi kallis, ent selle puudumine tähendas praegusel juhul pikka aega kestnud katkestust, millel kahtlemata on samuti hind nii Elioni kui ka ettevõtte klientide jaoks. Pealegi pole tegu üksiku asutusega, mis võibki teadlikult riskida sellega, et süsteemirike tähendab näiteks ühe või ka mitme tööpäeva kaotsiminekut. Elion on keskse tähendusega teenuse pakkuja ning sealsed tõrked on risk kõigile neile, kelle töö sõltub omakorda Elionist.

Üks päev ilma televisioonita ei ole ilmselt katastroof. Küsimus on pigem selles, mis garanteerib meile, et samasugune katkestus ei taba elutähtsaid teenuseid. Ilma varusüsteemideta polegi see garanteeritud.

Samas loovad ettevõtted oma klantspiltidega meile kujutluse turvalisest keskkonnast, millele võib iga ilmaga loota. Enamasti meil asjad ju toimivadki, ent paraku tuleb välja, et siiski mitte iga ilmaga. Igal inimesel ja perel tasub mõelda, kuidas saadakse hakkama siis, kui suurtes süsteemides on mingeid tõrkeid.

Ei pea hakkama fanaatiliselt maailmalõpuks valmistuma, aga võiks olla valmis mõnda aega hakkama saama, kui on näiteks elektrikatkestus, ei saa teha kasvõi kaardimakseid jne. Kui kaardimaksete kohta saab anda universaalse soovituse – igaühel võiks käepärast olla mõistlik hulk sularaha –, siis paljude asjade puhul pole kõigile ühetaoliste õpetuste jagamisel mõtet.

Lahendus sõltub nii sellest, millist rolli üks või teine teenus konkreetselt inimese elus mängib, kui ka sellest, mis isiklikeks või üldisemateks erandolukordadeks valmistumine maksab.

Meil on armastatud korrata loosungit, et internet on inimõigus. Eestis on kiiduväärselt palju e-teenuseid, mis teevadki meie igapäevaelu mugavamaks ja tõhusamaks. Kõigi nende eeldus on aga toimiv võrguühendus. Õppetund, et seda pakkuv suurfirma laseb end terveks päevaks rivist välja lüüa, pole just üleliia julgustav.