/nginx/o/2011/08/18/712504t1h0824.jpg)
Kuulsin Twitterist esimest korda neli aastat tagasi. Mõtlesin, et see pole mulle. Kes üldse peaks tahtma lugeda 140 tähemärgi pikkusi pinnapealseid teateid võõrastelt inimestelt? Pidasin Facebooki ja blogisid palju huvitavamaks.
Alexander Stubb: tervisi Twitterist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei vajanud ka uut uudistekanalit – sain piisavalt uudiseid televisioonist, raadiost, lehtedest ja internetist. Unustasin Twitteri lihtsalt ära.
Kaks aastat hiljem kirjutasin Twitterisse oma esimese säutsu, sest mu abiline soovitas seda. Tema arvas, et Twitteri kaudu teadete edastamine sobiks mulle. Mõtlesin, et no tänan väga – pead mind siis pinnapealseks. Minu esimene säuts 2010. aasta novembris oli selline: «Häid uudiseid! Soome on roninud värskes uuringus Country Brand Index 8. kohalt 16. kohale. Parim uudis: võitsime Rootsit.» Üsna suurustlev algus.
Ehkki uue keele ja kõigi märkidega harjumine võttis aega, hammustas mind Twitteri kärbes. SMSi, e-posti ja blogi seguvariant oli kaasahaarav ning hakkasin aeg-ajalt säutse kirjutama. Rääkisin teadetes, mis minu tööasjades toimub. Tahtsin tuua rahvusvahelisse poliitikasse avameelsust ning lasta kiigata kulisside taha.
Kahe aasta jooksul olen kirjutanud Twitterisse peaaegu 5000 korda ning mul on ligi 50 000 jälgijat. Peaasjalikult kirjutan säutse inglise keeles ja vahel soome keeles. Räägin oma tööst ja Soome vaadetest rahvusvahelisele poliitikale. Panen sinna üles ka fotosid oma reisidelt ning vestlen oma jälgijatega. On suurepärane, et saan kirjutada asjadest ilma filtriteta: pole vahendajaid ega tõlkijaid, vaid saan oma sõnumi otse ära öelda.
Jälgin ise tuhandet Twitteris säutsujat – poliitikuid, teadlasi, ajakirjanikke, kirjanikke, sportlasi, kunstnikke ja erinevaid meediakanaleid. Jälgin uudiseidki peaaegu üksnes Twitteri kaudu: pole põhjust minna otsima meediaväljaande kodulehele, kui uudised tulevad minu juurde Twitteri lingi kaudu.
Mulle meeldib kiirus ja Twitter on traditsioonilistest meediakanalitest kiirem. Tõsi, vahel tuleb ka valeinfot, ent seda juhtub ju alati, kui on suuri uudiseid. Olen ka Weibos – Twitterile vastav teenus Hiinas.
Digital Policy Councili värske teade ütleb, et 75 protsenti maailma riigipeadest on Twitteris ning 123 maa riigipead postitavad säutse. Muutus on olnud kiire, sest 2011. aasta septembris oli neid vaid 69. Üks twiterdaja on president Toomas Hendrik Ilves. Ta on hea näide sellest, kuidas sügavuti mõtlev intellektuaal võib oma mõtteid avaldada ka lühidalt ja teravalt.
Ma eksisin neli aastat tagasi, kui kuulsin esimest korda Twitterist. See on üks kõige kasulikumatest töövahenditest, mida praegu kasutan. Tulge ka Twitteri maailma, võib-olla kohtume seal! @alexstubb
Autor on Soome väliskaubanduse ja Euroopa asjade minister