Tartu Ülikooli bioloogia eriala kolmanda kursuse üliõpilane Lauri Palumets kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Eestis valitseb pigem haritud meeste puudus, mitte pruudipõud.
Lauri Palumets: Eestis valitseb pigem haritud meeste puudus, mitte pruudipõud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Mikk Salu kirjutas 2. jaanuari Postimehes, kuidas noored naised liiguvad linnadesse, kuna seal on võimalus haridust omandada ja hiljem erialast tööd leida («Haridus ja töö tõi noored naised maalt linna»). Selle tulemusel on Eestis tekkinud sügav suguline hariduslõhe. Eriti kehtib selline suundumus kõrghariduse puhul. Eesti kõrgkoolides oli 2009. aasta seisuga meesüliõpilasi 39 protsenti, Tartu Ülikoolis kõikus see näitaja perioodil 2000-2009 kõigest 31-32 protsendi piirimail (Ülikool arvudes. Aastaaruanne 2009). On kujunenud välja kaks täiesti eraldiseisvat gruppi, kelle probleemid on sarnased. Noored väheharitud mehed maapiirkondades, kes ei leia endale naist ja vastupidi, haritud naised linnades, kes ei leia endale meest. Nüüdseks on tänu rahvaloendusele olemas ametlikud andmed meeste ja naiste erinevast geograafilisest paiknemisest ning hariduslikest valikutest. Tekib küsimus, mida nende andmetega peale hakata? Kas ja mida sellised arengud võivad ühiskonnale kaasa tuua?
Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski avas probleemi, meestepoolsest vaatevinklist, kirjutades maal valitsevast pruutide nappusest. Arvan, et pigem tuleks vaatevinklit nihutada ja läheneda küsimusele hoopis naiste perspektiivist, sest inimeste puhul saab partneri valikul määravaks pigem naistepoolne valik meeste suhtes, mitte vastupidi. Selleks, et seda arusaama lahti seletada, peab kõigepealt tegema põgusa sissevaate evolutsiooniteooriasse ja käitumisökoloogiasse.
Naiste valik
Rääkides partnerivalikust ei saa üle ega ümber ühest evolutsiooniteooria kesksest mehhanismist, milleks on suguline valik. Sugulise valikuna käsitletakse loodusliku valiku erivormi, kus piiravaks teguriks ei ole mitte keskkonnategurid üldiselt, vaid vastassugupool kitsamalt. Kuna emastel imetajatel (ka inimliigi puhul) on üldreeglina sigimisega seotud suurem energeetiline kulu, siis muutuvad nad isaste isenditega võrreldes piiratud ressursiks. Kus iganes üks sugupool investeerib järglastesse rohkem ressursse kui teine sugupool, peavad viimased omavahel esimeste pärast võistlema. Samas rohkem investeeriv sugupool on partneri valikul märksa valivam. (Trivers 1972:142). Sellest tulenevalt on eri sugudel välja kujunenud erinevad käitumisstrateegiad.
Paljudel juhtudel pehmendab sugupoolte vahelist konflikti isaste poolt pakutav lõimetishoole ehk vanemilik hoolitsus (Trivers 1972:142). Näiteks inimeste puhul esineva pikaajalise partnerluse ja abielude puhul on selge, et mõlemad sugupooled investeerivad oma järglastesse. Seetõttu eelistavad naised pikajalise partneri valikul meeste selliseid omadusi, mis annavad märku mehe soovist ja võimalustest laste kasvatamisse panustada.
Meestel on enesereklaamiks vastassoole välja kujunenud mitu erinevat strateegiat. Alates luule lugemisest või lille kinkimisest kallimale, kuni kõrgetele ametikohtadele püüdlemise või luksusautode ostmiseni. See kõik peab demostreerima mehe pühendumist või siis majanduslike ressursside olemasolu, mis loovad eeldused laste kasvatamisse panustada. Suur osa tunnustest, mis näitavad mehe kvaliteeti pikaajalise partnerina, korreleeruvad positiivselt mehe intelligentsusega.
Haridustase kui partneri kvaliteeti näitav tunnus
Keskkond, milles inimene elab, on muutunud ühiskonna arengu tõttu järjest keerukamaks, seeläbi on ka inimese evolutsioonilise ajaloo jooksul intelligentsuse kui üldist kohasust peegeldava faktori osa aina kasvanud. Paljud inimesele omased käitumised (nagu vestlemine, kunstilised võimed ja huumor) on tõenäoliselt arenenud välja, et reklaamida oma intelligentsust – võimekust saada hakkama eluliselt tähtsamate ülesannetega. Sarnast loogikat kasutades võib väita, et näiteks haridustase on omakorda oluline reklaam oma intelligentsusele, lisaks haridusest (oskustest) saadavale praktilisele (majanduslikule) tulule. Selleks, et selgitada välja, milliseid omadusi inimesed partnerivalikul eelistavad, on läbi viidud mitmeid uuringuid.
Uuringud inimeste partnerieelistustest näitavadki, et haridustase on elukaaslase valikul (eelkõige pikajalise partneri puhul) olulise tähtsusega. Viimaste aastate suurim uuring viidi läbi Saksamaa 5,5 miljoni kasutajaga interneti tutvumisportaalis (Skopek, Schulz, Blossfeld 2011). Leiti, et sarnane haridustase on üks peamisi tegureid, mis määrab huvi vastassugupoole vastu. Hariduslik sarnasus suurendab nii saadetud-, vastuvõetud- kui ka esmaste kontaktide hulka. Eriti tähtis on haridustase naiste jaoks. Mõlema soo puhul on suundumus partnerivalikul hariduslikule sarnasusele. Naised eelistavad selgelt mehi sarnase või kõrgema haridustasemega ja on tõrjuvad madalama haridustasemega meeste suhtes. Meeste jaoks on haridus väiksema tähtsusega kriteerium ja neil ei näi midagi olevat suhtlemise vastu ka madalama haridustasemega naistega, samas peljates kõrgema haridustasemega naisi (Skopek, Schulz, Blossfeld 2011:180).
Sugulise hariduslõhe tagajärjed ühiskonnale
Eestis, kus naiste keskmine haridustase on kõrgem kui meestel, tekitab see ebakõla naiste ootuste ja tegelikkuse vahel. Ebakõla põhjustab omakorda rahulolematust. Paljuski võib see ka olla seletuseks, miks järjest enam eesti naisi leiab endale elukaaslase välismaalt. Samal ajal on maapiirkonnad täis kuldsete kätega mehi, kes ei kvalifitseeru nõudlikele linnanaistele, kuna ei ole piisavalt haritud.
Lisaks ebareaalsetele ootustele elukaaslase valikul põhjustab suguline hariduslõhe ka demograafilisi probleeme. Paljudes moodsates ühiskondades, kaasa arvatud Eestis, on viimastel aastakümnetel probleemiks kerkinud negatiivne iive. Rahvastik ei suuda ennast enam taastoota ja selle tõttu kannatab nii majandus- kui sotsiaalne areng. Naiste kõrgema haridustaseme ja langeva iibe vahelisi seoseid on täheldatud juba aastakümneid. Iibelangus võimendub veelgi, kui naiste haridustase ületab meeste oma ja tekivad ebareaalsed ootused vastassugupoole suhtes. Ebareaalsed ootused ei pruugi alati viia lõpliku vanatüdrukuks või vanapoisiks jäämiseni, ometigi lükkub tõenäoliselt edasi perekonna loomine ja ka laste sünnitamine. Iga ajaühik, mis on edasi lükatud laste saamist, vähendab potentsiaalsete järglaste arvu.
Juhul kui valitsuse eesmärgiks on suurendada riigis sündimust ja vähendada noorte meeste ja naiste geograafilist isoleeritust üksteisest, on vaja tegeleda sugulise hariduslõhe vähendamisega. On vaja tegeleda põhjustega, mis on viinud meeste alaesindatuseni haridussüsteemis. Naiste diskrimineerimine hariduse omandamisel ei oleks ilmselgelt eetiline, ajakohane ega ka majanduslikult mõistlik. Seega tuleks tegeleda meeste alaesindatuse põhjustega ja sellele vastavalt ühiskonda ja haridussüsteemi kujundada, mis omakorda eeldab põhjuste süstemaatilist uurimist ja kaardistamist.
Kirjandus
Skopek J., Schulz F., Blossfeld H.P.,(2011) Who Contacts Whom? Educational Homophily in Online Mate Selection. European Sociological Review, 27/2: 180-195
Trivers, R. 1972. Parental investment and sexual selection. In Sexual Selection and the Descent of Man 1871-1971. (Campbell, B. ed.) 139-179. Aldine Press, Chicago.
Ülikool arvudes. Aastaaruanne 2009. 4.2. Üliõpilaste jaotus tunnuste lõikes. http://www.ut.ee/et/822337#3