Marko Mihkelson: kahekojaline europarlament annaks meile suurema sõnaõiguse

Marko Mihkelson Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kahekojaline europarlamendi annaks Eesti saadikutele suurema sõnaõiguse, selline vorm võiks sündida juba 2019. aasta Euroopa valimiste ajaks, arvab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Arvestades maailmas toimuvaid arenguid (uute mõjukeskuste esiletõus eeskätt Aasia ja Vaikse ookeani riikide näol) ning Euroopa riikide ees seisvaid väljakutseid (demograafiast julgeolekuküsimusteni) on vähe alternatiive suuremale koostööle Euroopa Liidu raames.

Seda võib saavutada olemasolevates aluslepetes juba kokkulepitu parema elluviimisega, kuid kindlasti ei tohiks välistada ka tulevikuarutelu suurema lõimumise ehk föderaalse Euroopa suunal. Ma olen nõus president Ilvesega, et föderaalsema Euroopa mõtet ei tohi pidada hirmutavaks tondiks, vaid üheks võimalikuks arengusuunaks. Selge on see, et tegemist on pikaajalise küsimusega, kusjuures ilma uue tulevikukonvendita oleks raske ette kujutada Euroopa ühismeele leidmist selles küsimuses.

Euroopa Liidu positsioonide tugevdamine tulevases maailmas eeldab minu arvates põhimõttelisi otsuseid ning Euroopa Föderatsioon võiks olla siin üheks lahenduseks. Seejuures on Eestile äärmiselt oluline kodus põhjalikult läbi vaielda meie enda nägemus Euroopa Liidu kui meie ühiskodu tulevikust. Mida detailsemalt me kujutame Euroopa tulevikku ette, seda paremini on ka meie väikeriigi positsioonid tulevikus kaitstud.

Euroopa Parlament selle tänasel kujul ei sobi kindlasti kokku föderaalsema vōi siis liikmesriike võrdsemalt kohtleva Euroopa mõttega. Minu arvates võiks kahekojalise parlamendi loomine sündida juba 2019. aasta Euroopa valimiste ajaks.

See oleks kindlasti Eestile parem lahendus, sest ülemkoja liikmesriikide võrdsuse põhimõte annaks meie saadikutele suurema sõnaõiguse. Pealegi saaks ehk lahenduse Euroopa Parlamendi pidev sõelumine Brüsseli ja Strasbourgi vahel. Tulevikus võiks ülemkoda olla ühes ja alamkoda teises linnas.

Ülemkoja pädevuses võiksid eeskätt olla need küsimused, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidele strateegilise tähendusega. Nende hulka kuuluksid kindlasti välis- ja kaitsepoliitilised küsimused. 

Ma olen president Ilvesega nõus, et Euroopa presidendi otsevalimine pole kindlasti Eesti kui väiksema liikmesriigi huvides. Pigem võiks mõelda sarnaselt USAle valijameeste süsteemi kasutamist. Samas vajab läbimõtlemist küsimus, milline võimupädevus kuuluks valitud presidendile ning milline peaks olema Euroopa täidesaatva võimu kokkuseadmise põhimõte.

Postimehe arvamusportaal küsib täna arvamusi Euroopa Liidu tuleviku kohta, mille üle arutles ka president Toomas Hendrik Ilves intervjuus Postimehele.