Indrek Kuusk: USA eelarvekuristiku õppetund Eestile

Kapitoolium lumekeerises. Foto: SCANPIX

Tartu linnavalitsuses finantsanalüütikuna töötav TÜ majandusharidusega Indrek Kuusk kirjutab Postimehe arvamusportaalis USA eelarvekuristiku õppetundidest Eestile.

Aastavahetusel ähvardas USA majandust langemine nn eelarvekuristikku. Viimasel hetkel jõudsid demokraadid ja vabariiklased aga saavutada kokkuleppe, mis hoidis eelarvekuristiku ära. Mõneks ajaks on oht seega möödas, kuid kindlasti ei tohiks USAs toimunut unustada, kuna see pakub õppetunni nii Eestile kui kogu Euroopale.

Kuuldes eelmisel aastal USA eelarvekuristikust, arvasid paljud, et tegemist on USA niigi suure eelarvedefitsiidi edasise kasvamise ja sellest tulenevate probleemidega. On ju viimastel aastatel üha enam kuulda, et tuleb kärpida ja veelgi kärpida, kuna muidu võib riik sattuda Kreekaga sarnasesse täbarasse olukorda. Tegelikkuses on eelarvekuristik aga hoopis teistpidi – käesolevast aastast ähvardasid jõustuda seadusemuudatused, mille tulemusena vähenenuks USA rohkem kui triljoni dollari suurune eelarvedefitsiit oluliselt. Defitsiidi vähenemine toimunuks nii maksude tõstmise kui ka kulutuste vähendamise teel. Esmapilgul võib eelarve tasakaalule lähenemine tunduda positiivse stsenaariumina, seda enam, et nii Eestis kui teistes majanduslangusesse sattunud euroala riikides võeti ette teadlik samm kulude kärpimisele ja seeläbi eelarve tasakaalustamisele. Konks seisneb aga asjaolus, et majandusteooria kohaselt majanduse madalseisu ajal maksude tõstmine või kulude kärpimine suurendab veelgi majanduse probleeme, mitte ei lahenda neid. Eelarvedefitsiidi järsk vähendamine paisanuks USA majanduse uuesti langusesse, mille negatiivsed tagajärjed levinuks üle maailma. Isegi vabariiklased, kes varem on tugevalt rõhutanud «õhukese riigi» ja eelarve tasakaalu olulisust, võtsid selge seisukoha, et nimetatud järsk eelarve tasakaalustamine on riigile kahjulik.

Seega on USAst tulnud selge signaal kärpimise ohtlikkuse kohta. Kindlasti tasuks nüüd nii Eestil kui Euroopal tervikuna vaadata üle oma majandusmudelid ja mõelda hoolikalt läbi kas euroala on oma kärpimistega ikka õigel teel. Seda enam, et suur hulk majandusteadlasi vaatab Euroopas toimuvale juba pikemat aega suure mure ja õudusega. Võib olla tuleks võtta hoopis teine suund ja asuda nõrka majandust stimuleerima – suunata uuesti rohkem raha haridusse, võtta tagasi tööle koondatud õpetajad, politseinikud ja tuletõrjujad, taastada või suurendada investeeringuid keskkonnakaitsesse ja inimkapitali. Lühialaliselt suureneks elanike heaolu ja kiireneks majanduskasv kindlasti. Suunamuutuse negatiivne külg on muidugi defitsiidi suurenemine (või praegusest aeglasem vähenemine), kuid hetkel ei ole defitsiit suurim probleem, vaid selleks on tööpuudus. Ja senine poliitika, mis sisaldab inimeste koondamist, tööpuudust loomulikult ei vähenda. Juba ainuüksi mõte, et tööpuudusega on võimalik võidelda inimesi koondades, kõlab ebareaalselt. Loomulikult ei ole eelarve jätkuv defitsiit ega kasvav riigivõlg tähtsusetud ja võivad põhjustada olulisi probleeme ning on selge, et eelarve tasakaalustamine tuleb saavutada. Küsimus on aga milliste vahenditega ja millal tasakaal saavutatakse. Kas eelarve tasakaal on väärt kümnete miljonite inimeste elukvaliteedi järsku langust nagu see praegu euroalas on toimunud? Alternatiiv oleks keskenduda esialgu põletavamatele probleemidele ehk tööpuuduse vähendamisele ja majanduse üldisele turgutamisele. Seejärel, kui majanduskasv ja täishõive on taastunud, oleks juba märksa lihtsam hakata võlakoormust langetama.

Majandusteadlaste hulgas puudub üksmeel. Ühed soovitavad eelarvet kiiresti kärpida, teiste sõnul ei tohiks seda kindlasti teha. Euroopa senine poliitika toetab esimest, USA eelarvekuristiku sündmused viimast lähenemist. Kummal on õigus? Veel on aega vajadusel kurssi muuta. Õige fiskaalpoliitika on hetkel ääretult oluline. Kaalul on kümnete või isegi sadade miljonite inimeste elukvaliteet.

Artikkel väljendab autori isiklikke vaateid.