Mait Palts: tasumäärade kehtestamisel nappis kaasamist ja analüüsi

Mait Palts Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtjate seisukohast on aasta kõige negatiivsemad tasumäärade tõstmist puudutavad õigusaktid, kirjutab Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts Postimehe arvamusportaalis.

Mis 2012. aastal Eesti õigusloome osas rõõmustas ja vastupidi, kurvastas?

Arusaam mõjude analüüsi ja kaasamise olulisusest on laiem ja arusaadavam kui veel mõned aastad tagasi, kuid kindlasti on ka praegu arengu- ja õppimisruumi. Positiivset mõju on avaldanud õiguspoliitika arengusuundade seadmine ning kaasamise hea tava kinnitamine üleeelmise aasta lõpus. Heaks uudiseks on kindlasti ka mõjude metoodika heakskiitmine 2012 aasta lõpus.

Kurvastasid mitmed negatiivsed näited kaasamisest, mis just aasta teisel poolel esile kerkisid – veeteetasudega, loodusvarade kasutusõiguse tasumäärade või veterinaarjärelevalve tasumääradega seoses.

Neid muudatusi oleks saanud kindlasti varem ette valmistada ja selgitada ning läbi arutada. Kindlasti oleks palju segadust olnud olemata. Palju on näiteid ka pelgalt formaalsest, nn linnukese kirja saamise pärast kaasamisest, kus vähemalt mulje jääb selline, et tegelik tahe arutada ja diskuteerida on madal.

Millised eelnõud/seadused paistsid silmahuvigruppide hea kaasamise poolest?

Kindlasti on erinevaid huvigruppe kaasatud üsna hästi ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprotsessis (JustM).

Aasia strateegia ning Made in Estonia 2.0 kavade (mõlemad MKM) koostamisse on ilmselt ettevõtjate poolt vaadatuna kaasamine toiminud hästi.

Ka mitmete väliskaubanduse ning tollivaldkonna eelnõude ettevalmistamisel (RahandusM) on kaasmaine toimunud sisuliselt. Samuti aasta teises pooles taas aktiivsemalt alanud välismaalaste töörände teemade arutelude (SiseM) puhul saab kaasamise kohta positiivseid sõnu öelda.

Milline ministeerium või eelnõu jäi silma hea mõjude analüüsi osas?

Kindlasti võib tunnustada justiitsministeeriumis valminud analüüse, mis on jäänud mitmetel juhtudel silma just põhjaliku rahvusvahelise võrdleva ja õigusliku analüüsi poolest. Mõjude analüüsi puhul me ju seda enamasti ka ootame, et oleks välja toodud selgelt probleem, mida lahendada soovitakse ning analüüsitud erinevaid lahendusvariante, erinevate nurkade alt ning erinevaid mõjusid Eesti majandusele või ühiskonnale tervikuna hinnates ja lisatud näiteid sellest, kuidas mujal on sarnaseid olukordi lahendatud. Aja jooksul on muutunud sisukamaks kindlasti ka rahandusministeeriumi ning MKMi eelnõudele lisatavad analüüsid.

Millise õigusakti puhul jäi enim vajaka heast õigusloomest?

Eelkõige tuleks nimetada negatiivseid näiteid mitmete tasude tõstmisega seoses – nt meresõiduohutuse seaduse muutmine (veeteetasude tõus), Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu kehtestava määruse muutmine (Põllumajandusministri 27.12.2012 määrus nr 95).

Aasta lõpust tuleb paraku esile ka alkoholipoliitika ja tubakapoliitika roheliste raamatutega seonduv, mille puhul võib küll vaielda, kas ja kui põhjalik peaks seal mõjude analüüs üldse olema, või millist rolli viidatud dokumendid mängivad, kuid kindlasti on iga kavandatava muudatuse puhul mõjusid oluline hinnata enne kui otsustada, milliste ideedega põhjalikumalt edasi minna.

Ka majutusettevõtete jaoks loodava uue külastajate registri loomise idee (turismiseaduse muutmise eelnõu) ning see, kuidas sellega välja tuldi ning milline on olnud senine mõjude analüüs, on näited pigem just negatiivsest poolest.

Kuid kuna viimaste näol on tegemist alles eelnõudega, siis ehk õnnestub edasiste arutelude käigus negatiivseid mõjusid siiski ära hoida.

Millise mulluse õigusakti nimetaksite aasta parimaks ja millise halvimaks seaduseks?

Ettevõtjate seisukohast on kahtlemata negatiivse mõjuga need, mis seotud (maksu)kohustuste tõusuga ning mille tulemusena kasvavad ettevõtlusega seotud kulutused ja suurenevad kohustused.

Veelgi enam avaldub negatiivne mõju paraku siis, kui sellised muudatused on üllatuslikud või analüüsimata ehk siis, kui nendega ei ole olnud võimalik arvestada oma äritegevust planeerides.