Juhtkiri: võime kokku leppida näitab lootuse püsimist

Foto: Urmas Nemvalts

Kriis Estonian Airi­s on jõudnud «päev korraga»-järku. Pilootide ja juhtkonna läbirääkimised lõppesid pärast kolm päeva väldanud arupidamist kokkuleppega kollektiivlepingu tingimuste osas. Liinilendurite streigikomitee lükkas seejärel täna algama pidanud tööseisaku päeva võrra edasi. Täna koguneb ettevõtte nõukogu, mille kinnitus annab võimaluse kokkulepitule käsi mõlemalt poolt alla panna. Kui läheb nii, on kardetud streik vähemalt esialgu ära hoitud.

Avalikkus ei tea läbirääkimiste detaile (välja arvatud mõned üksikud vaidlust põhjustanud aspektid, nagu näiteks kauem ettevõttes töötanute eelistamine, nn vanemusjärjestuse süsteem), kuid on iseküsimus, kas meil olekski selle teadmisega midagi peale hakata.

Avalik huvi on selge – võimalus lennata, seda kõige üldisemas mõttes, nüüd ja edaspidi. Teisalt seegi, et Eestil säiliks lennundusalane knowhow ja kompetents, mida oma toimiva lennukompanii olemasolu tagaks kindlasti paremini kui selle puudumine – isegi siis, kui kompanii oleks tilluke nii lennukipargilt kui ambitsioonidelt. Lootus, et tühimik täitub justkui iseenesest altruistlike välisfirmadega, on pehmelt öeldes küsitav. «Ainus lennufirma, kellele lähevad korda eestlaste huvid, saab ikka olla meie enda lennufirma,» on öelnud Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. N-ö koduvedaja kadumine tõotab nägurielu ka äsja rekordeid püstitanud lennujaamale.

Praegu küll veel jõustumata kokkulepe, olgu see milline tahes, on niisiis igal juhul samm edasi. See näitab, et pooled tegid tõepoolest tõsist tööd ning mõlemal oli tahe tulemusteni jõuda. Reisija vajab usaldust nii piletiostul kui lennukis istudes. Kui ettevõtte juhtkond ja töötajad annavad välja signaali, et on valmis firma nimel (vajadusel ka püksirihma) pingutama, on see soodne märk.

Kui jõulude eel pilootide streik silmapiirile kerkis, hoiatati kohe, et tööseisak tähendab väga tõenäoliselt Estonian Airi pankrotti. Seda sõnumit on uue aasta esimestel päevadel korratud üha kindlamas kõneviisis ja see ei ole pelgalt juhtkonna ähvardav survemeede läbirääkimistel. Sama on kinnitanud mitu töövaidlust kommenteerinud lennundusasjatundjat. Estonian Air seisab noateral. Pilk üle Euroopa lennunduses toimuva üksnes kinnitab seda.

Isegi kui nõukogu peaks täna kokkuleppe heaks kiitma, ei tähenda see, et Estonian Air oleks päästetud. Kuid vähemalt oleks üks tormihoiatus päevakorrast maas ja firmat saneeriv Jan Palmér saab oma rasket vankrit edasi tirida. Eesti on teadupärast taotlenud ka Euroopa Komisjonilt luba ettevõtet toetada. Lootus pole veel kustunud.