Mati Raidma: seaduseelnõude tehnilise praagi vältimisel on arenguruumi

Mati Raidma Foto: Peeter Langovits / Postimees

Huvigruppide kaasamine seaduste loomisse oli 2012. aastal positiivne, aga arenguruumi on seaduseelnõude segaste sõnastuste ja tehnilise praagi vältimisel, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (RE) Postimehe arvamusportaalis.

Oli töine aasta. Riigikaitsekomisjoni esimehena on peatähelepanu olnud loomulikult riigikatsealase seadusruumi korrastamisel.

Rõõmu tegi tõsine töö kahe väga olulise seaduseelnõuga, millest uus kaitseväeteenistuse seadus sai ka esimesel poolaastal vastu võetud. Uue kaitseliidu seaduse menetlemise lõpetamine kandus üle käesolevasse aastasse. Reformierakonna liikmena võib rõõmu tunda asjaolu üle, et koalitsioonilepingu täitmine püsib ajakavas ja lubatu realiseerub.

Kurvastas enim olukord eelarve menetlemisel, kus konkureerisid aeg läbi mõttelagedate kümne minutiliste pauside ja debatt ning paraku aeg võitis ning lõhkus arutelu.

Millised eelnõud/seadused tooksite mullusest välja huvigruppide hea kaasamise poolest?

Huvigruppide kaasamine riigikaitsekomisjoni töös on olnud normaalne protsessi osa. Positiivsemalt võib välja tuua kaitseliidu seaduse eelnõu, mille kõigis etappides on Eesti suurim kodanikeühendus ja tema liikmed aktiivselt osalenud.

Avalikku tähelepanu konstruktiivne koostöö huvigruppidega reeglina ei köida. Paraku.

Milline ministeerium või eelnõu jäi Teile silma eelnõu mõjude väga tugeva analüüsi osas?

Otseselt puutun kokku kaitseministeeriumi tööga. Hinnang on positiivne. Aga arenguruumi soovi korral leiab.

Millise õigusakti puhul jäi Teie hinnangul enim vajaka heast õigusloomest?

Ühe tähelepanekuna võib välja tuua, et pärast kõiki kooskõlastusringe ning erinevate osapoolte paranduste/täienduste sisseviimist jääb sageli vastutaval ministeeriumil ja/või riigikantseleil lõplik eelnõu tekst enne riigikogule esitamist korralikult läbi töötamata, millest ka nö tehnilist praaki esineb.

Mis on mullune parim ja halvim õigusakt?

Vastuseta küsimus. Õigusaktidel on niivõrd erinevad eesmärgid, sisud ja sihtgrupid, et neid võrrelda ei ole loogiline. Riigikaitse valdkonnas sel aastal halbu seadusi vastu ei võetud.

Eesti Teenusmajanduse Koja eestvedamisel on käimas konkurss, mille käigus selgitatakse jaanuari keskpaigaks välja 2012. aasta parim ja halvim õigusakt. Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil [e-mail].