Jüri Võigemast: kaasamise parim näide on uus ATS

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.
Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Seaduste seletuskirjades napib sageli analüüsist selle kohta, mida toob seaduse rakendamine kaasa riigiasutustele või omavalitsustele, kirjutab Linnade liidu tegevjuht Jüri Võigemast Postimehe arvamusportaalis.

Eesti Linnade Liidu poolt vaadati 2012. aastal läbi 167 kohalike omavalitsuste tegevustingimusi mõjutavat eelnõu, millest märkuste ja ettepanekutega kooskõlastasime 29 eelnõu ja ei pidanud võimalikuks kooskõlastada 11 eelnõu.

Rõõmustas see, et 1. jaanuarist 2012 on jõustunud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE).

Samas kurvastas, et HÕNTE-s sätestatud nõuet, mille kohaselt peaks iga uue seaduse seletuskirjas riigiasutuste kaupa analüüsima seaduse rakendamise tegevusi, kulusid ja katteallikaid, täidetakse lünklikult.

Hea ja halva kaasamise näited

Eelnõu ettevalmistamise protsessi, partnerite kaasamise ja ettepanekute läbitöötamise heaks näiteks võib pidada avaliku teenistuse seaduse eelnõu menetlust. Samuti nimetaksime kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse eelnõu menetlusprotsessi, ehkki seadusega rakendatakse omavalitsuste suunal paraku ka olulisi eelarvepiiranguid, mis ei toeta omavalitsuste arengut.

Eelnõu mõjude hea analüüsi näidet kahjuks 2012. aastast ei meenu. Silma on jäänud, et mõjude analüüs on suhteliselt nõrk koht. Enim jäi vajaka hea õigusloome ja normitehnika eeskirja järgimisest ja mõjude hindamisest Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisel (161 SE), millega kehtestati nõuded ressursikatte vajadusega arvestamata.

Parim ja halvim seadus

Parimaks õigusaktiks pakume hea õigusloome ja normitehnika eeskirja mis jõustus 01.01.2012. Eeskiri on oluliseks aluseks paremini kavandatud, ettevalmistatud ning tõsiseltvõetava mõjude analüüsiga kaetud õigusloomeprotsessiks.

Halvim seadus ilmneb aja jooksul, rakendamise käigus. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel on selleks kahtlemata tulumaksu kärpeotsus 2009. aasta veebruarist, mis kestab siiani.

Ettevalmistusprotsessi mõttes on mitmel viimasel aastal olnud pea olematu partnerite teavitamine ja kaasamine riigi eelarvestrateegia dokumendi (RES 2013-2016) valmimisse.  Viimase osas jääb mulje, nagu oleks tegemist pigem asutuse sisedokumendi kui riigi keskpika strateegiadokumendi käsitlemisega.

Eesti Teenusmajanduse Koja eestvedamisel on käimas konkurss, mille käigus selgitatakse jaanuari keskpaigaks välja 2012. aasta parim ja halvim õigusakt. Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil info@teenusmajandus.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles