Ülle Madise: 2012. aasta seadusi jääb kohati meenutama kiirustamine ja napp analüüs

Ülle Madise. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Mullust Eesti seaduseloomet hinnates vajaks Eesti tulevikus sügavamat eelnõude eel- ja seaduste järelanalüüsi, ühtlasemat osapoolte kaasamist ning vähem kiirustamist, argumenteerib TÜ riigiõiguse professor Ülle Madise Postimehe arvamusportaalis.

Eelmisel aastal võttis riigikogu vastu 138 seadust ja otsust. Oli neid, mille kohta ei esitatud või ei küsitudki ühtki arvamust, ka riigikogu saalis ei olnud vähimatki vaidlust ning seadus võeti vastu ühel meelel.

Enamasti tehti valitsusest tulnud seaduseelnõudesse aga põhimõttelisi muudatusi ja nende üle ka vaieldi. Vahel päris tuliselt.

Veebist kättesaadavate materjalide alusel on raske õiglast seaduste «edetabelit» teha, näha on ju vaid see, kes arvamusi on esitanud, kas arvamusega on arvestatud, keda koosolekule on kutsutud.

Ei ole näha, kes kutsumata jäeti või kuidas omavahel suheldi, st kas osalema ikka kutsuti eesmärgiga tõesti võimalikult hea seadus kokku leppida.

Minu arvates on oluline, et tõsiselt tegeletakse olemasolevate seaduste täitmise analüüsiga. Infot tegeliku elu kohta saab ennekõike neilt inimestelt, kes igapäevaselt konkreetses eluvaldkonnas tegutsevad.

Hea seadusloome printsiipide järgimine on kõikuv

Uut seadust on vaja siis, kui tegeliku elu probleemi, mis sealtsamast «eesliinilt» on üles korjatud, tuleb lahendada just seadusega. Riigikogus kinnitatud õigusloome põhimõtete kohaselt tulebki edaspidi juba eelnõu väljatöötamise kavatsust arutada nendega, keda vastav muudatus puudutama hakkab.

Ministeeriumide ja riigikogu komisjonide praktika on neis asjus praegu üpris erinev. Samamoodi on erinev tahtmine või võimekus mõjude analüüsi teha. Jätkuvalt tuleb ette juhtumeid, kus ministeeriumiametnikud ei anna riigikogu komisjonile eelnõu mõjude kohta vajalikku infot või usaldatavat infot polegi.

Näiteid võib otsida riigieelarvega seotud seaduste hulgast. Samas on näiteid, kus riigikogu on seaduse põhiseaduspärasuse ja mõjude küsimused põhjalikult läbi vaadatud ja teinud põhimõttelisi muudatusi.

Eelnõude põhiseaduspärasuse analüüs saaks enamasti sisukam olla ja kurb on vaadata, kui vahel teadlikult põhiseadusvastane seadus vastu võetakse. Need on õnneks erandjuhtumid. Tõsi, paljudel juhtudel on põhiseaduspärasus ka kõige kõrgemal tasemel vaieldav. Näiteks Euroopa Stabiilsusmehhanismi kooskõla põhiseadusega otsustati lõpuks häälteenamusega riigikohtus.

Silmapaistvamad seadused, apsud ja õnnestumised

Möödunud aastal võeti vastu mitu suurt reformiseadust: uus avaliku teenistuse seadus, korruptsioonivastane seadus, kõrgharidusreformi seadused, eripensionide kaotamisega liiguti edasi.

Kõik need seadused tunduvad kellelegi head, kellelegi teisele halvad. Poliitilisi hinnanguid pole siin kohane anda. Menetluslikult saab peaaegu alati paremini, seaduse rakendamise ja mõjud saab paremini läbi mõelda, saab paremini teavitada ja koolitada.

Teisalt tuleb ka siin tunnustada seda, et valdkondades, kus iga võimaliku otsuse puhul on konflikt vältimatu ja inimesi, raha ning aega napib, on lõpuks pikkade aastate järel seadusteni jõutud. Kas vastandlike huvidega osapooli saanuks paremini teavitada, leida kandvamaid kompromisse? Ideaalis kindlasti.

Kehvasti on minu meelest see, et jätkuvalt kujuneb seaduste menetus tihtipeale liialt kiireks, st direktiivi ülevõtmine või mõne arengukava täitmine jääb viimasele minutile või tuleva aasta eelarve koostamisel selgub, et kuskilt tuleb «leida» lisaraha ja siis see «leitaksegi» kiirmenetluse korras. Aga ka neid olukordi on jäänud vähemaks, üldpilt on minu arvates paranenud.

Positiivsele poolele jääb kindlasti ka Euroopa Sotsiaalharta täiendavate sätete, sh vaesuse ja tõrjutuse vastase kaitse sätete ning Puuetega inimeste kaitse konventsiooni ratifitseerimine. Eeldusel, et Eestile võetud kohustused täidetakse.

Eesti Teenusmajanduse Koja eestvedamisel on käimas konkurss, mille käigus selgitatakse jaanuari keskpaigaks välja 2012. aasta parim ja halvim õigusakt. Konkursil võib osaleda igaüks ja esitada võib kõiki 2012. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadusi ning valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Ettepanekud tuleks esitada 7. jaanuariks 2013 aadressil [e-mail].