/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/10/28/257795t1hd7f8.jpg)
Uue aasta teisel päeval kärgatas järjekordne plahvatus Pakistani hõimualal, Afganistani piiri ääres. USA mehitamata lennuaparaat tulistas rakettidega hoonet, milles varjusid Talibani komandör mulla Nazir ja veel mitu inimest.
Argo Ideon: droonide mäng
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega avanes tänavune droonirünnakuis tapetute nimekiri, läinud aastal loeti hukkunuid sadades. Organisatsiooni Bureau of Investigative Journalism andmeil suri droonirünnakuis 2012. aastal Pakistanis 246 inimest, sealhulgas vähemalt seitse tsiviilisikut. Jeemenis tapeti droonide vahendusel vähemalt 185 ja Somaalias kaks sihtmärki.
Võiks kirjutada pikalt, kui vastuoluline on selline kauge maa tagant terroristide hukkamine, selle asemel et üritada kedagi tabada ja kohtu ette tuua. Droonid on muutnud USA terrorivastase sõja olulises osas arvutimänguks, mida juhitakse mugavalt istmelt kusagil lennuväebaasis ning sõidetakse seejärel õhtul pere juurde koju. Seda võimaldab tehnoloogiline üleolek, mis sarnaneb olukorraga, kus kivikirvega relvastatud neandertallasi notitaks Kalašnikovi automaadiga.
Kõik see on business as usual, USA ja kogu lääne avalikkus on asjaga ära harjunud. Kuigi mööndakse, et asi on väärtuste seisukohalt kahtlane. Näiteks viimase aja ühes kõnelduimas Ameerika draamasarjas «Homeland» on Iraaki paigutatud droonirünnak, milles hukkub hulk koolilapsi ning mis kujundab kandvalt peategelase motiive.
Droonid on praegu põhiliselt militaarses kasutuses, ent ka internet loodi esialgu sõjaväeliseks otstarbeks. Pole kahtlust, et meie tulevik sisaldab hulgaliselt mehitamata lennuaparaate, mis hakkavad täitma ka täiesti rahumeelseid ülesandeid. Tehnoloogiliselt ei takista eriti midagi ehitamast taldrikusuurust kopterit, mis toimetaks võileibu linna teises otsas asuvast putkast tellija korteri rõdule. Põhiline takistus on regulatsioonid, mis piiravad lennuaparaatidega toimetamist õhuruumis. USAs näiteks kavatsetakse droonide kommertskasutust hakata lubama alles 2015. aastal.
Droonid hakkavad kaardistama, aerofotosid tegema, väliüritustel õhust WiFi-võrku levitama jne. Nad hakkavad ka jälgima ja jälitama, tegemist on selleks ideaalsete vahenditega. Kindlasti hakkab nendega juhtuma ka õnnetusi. Ent ajaloost teame, et tehnoloogiline protsess on force majeure, keegi pole liiklusõnnetuste tagajärjel keelanud maanteid ja autosid.
Vältimatult ei jää ka ründed mehitamata õhusõidukitelt mingiks lääne privileegiks. Droone hakkavad oma eesmärkideks kasutama ka vastased, nii nagu nad praegu helistavad mobiiltelefoniga, mis mõnekümne aasta eest tundus ulmetehnoloogia.