Jõulude ja aastavahetuse aeg rõõmustab juba mitmendat aastat meie turismimajandusega tegelevaid ettevõtteid. Aasta-aastalt on sel perioodil Eestit külastavate turistide arv kasvanud. Tallinnas, Ida-Virumaal, aga ka Pärnus, Saaremaal ja mujalgi on spaahotellid, sanatooriumid ja muud majutuskohad välja müüdud. Rongid on tavapärasest poole pikemad ning üha rohkem kohtame võõraste numbrimärkidega autosid.
Juhtkiri: turismimajandus kui meie ühine edulugu
4. jaanuar 2013, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti saab seda tendentsi pidada edulooks ning see pole sündinud üleöö, vaid sadade inimeste aastatepikkuse pingutuse tulemusena. Oluline on nentida, et tulemusi annab nii riigi ja omavalitsuste kui eraettevõtjate (koos)töö.
Turism on võimas majandusharu ja riigile kaalukas tuluallikas. 2011. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes rekordilised 2,7 miljonit sise- ja välisturisti, 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Esikohta hoiavad soomlased, ent just Venemaalt tulnud külaliste osa kasvas aga koguni 43 protsenti. Nii on see olnud mitmel aastal järjest. Tänavu külastas ainuüksi aastavahetusel meid vähemalt 40 000 idaturisti, ilmselt enamgi. Kõik märgid näitavad, et mullu löödi taas külastajate üldine rekord.
See, kui palju välisturist Eestisse raha jätab, sõltub mitmest tegurist ning mõistagi siin viibimise ajast. Aastavahetuse turistide puhul on turismifirmade esindajad ja ka külalised ise rääkinud 200–300 eurost päevas. Samas küünivad optimistlikumad hinnangud aastavahetuse turistide kulutuste osas 1000 euroni inimese kohta. EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso tõi vana aasta viimastel päevadel Vikerraadio usutluses välja, et Vene turistid jätavad Eestisse üle 100 miljoni euro aastas.
Eestile on oluline küsimus, kuidas senist edu hoida, sest konkurents valdkonnas on tugev. Kes on näiteks käinud Helsingis, teab, kui tõsiselt soomlased Vene turisti nimel pingutavad. Kuigi eestlastel on miskipärast kombeks end ikka ja jälle haletseda, siis rahulikult kaaludes selgub, et meil on mitmeid eeliseid. Ja mitte ainult parem vene keele oskus.
Turist hindab sihtkoha keskkonnasõbralikkust, turvalisust ja eripära ning Eestil on mõndagi pakkuda. Oluline on niisiis, et me ei jääks loorberitele puhkama, vaid turismi edulugu edasi arendaksime. Mitte üksnes hooajaliselt, vaid läbi aasta. Mitte ainult Tallinnas, vaid kõikjal Eestis.
Turismimajandus põimub paratamatult poliitikaga. Kui riikide suhted on kehvad, jääb ka turism kängu, samas suudab turism vastastikuses mõistmises positiivseid pöördeid tuua. Nagu iga normaalne ärisuhtlus, kus pooltel on oma huvi mängus.