/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
Viimastel päevadel on olnud kuum teema kodakondsus. Prantsuse staarnäitleja Gérard Depardieu on nüüd siis Venemaa kodanik. Varsti võibolla juba rahvakunstnik. Kuid töökollektiivides räägitakse rohkem argiasjadest ning on üks roheline kaart, millega ei viibutata ainult linnabussides, vaid ka mittetallinlastest kolleegide nina all. «Las loevad ja tunnevad kadedust – ma olen Tallinna kodanik,» parafraseeris üks neist eile mulle Vladimir Majakovskit.
Nali naljaks, aga Tallinn loob Ühiskaardiga endale tõepoolest kodanikkonda. Sisuliselt ongi ju see kontaktivaba ID-kaart (ehk isikutunnistus), mida riigil pakkuda ei ole, selgitas üks pealinna transpordiametnikke eile raadios. Muidugi on sadu firmasid, kes kaarte jagades püüavad «märgistada» oma lojaalset klientuuri, kellele siis teha eripakkumisi. 1990. aasta alguses sundis elu taskusse Eesti Ostukaardi, et osta defitsiitset kaupa – ja defitsiitne oli toona peaaegu kõik.
Ühiskaart tõotab olla midagi enamat.
Midagi niisugust nagu J. R. R. Tolkieni «Sõrmuste isanda» saaga Võimusõrmus, mille (taas)leidmisest jutustab praegu üleilmse kinopubliku edetabelis esikohal olev film «Kääbik». Sõrmuseid on sepistatud mitu, kuid «Üks kuulub Isandale, kelle võim on kangeim /---/ Üks Sõrmus juhib neid, Üks leiab üles, Üks Sõrmus toob nad kokku pimeduse süles».
Niisamuti saab Tallinn hakata Ühiskaardiga siduma eri- ja sooduspakkumisi, mis mõistagi mõeldud vaid puhastverd tallinlasele. Ja kui Edgar Savisaar vajab juhtumisi löövat tunnuslauset, saab selle vabalt asetada ingliskeelsesse kultuuriruumi: «One Card to Rule Them All!»*
Me ei tea veel, kas mõni vapper andmekaitse inspektsiooni Kääbik üritab süsteemi kuidagi lõhkuda, aga tõenäosus, et Ühiskaart hävitatakse, pole kaugeltki nii suur kui sõrmuste loos (kus see ka paistis väga ebatõenäoline). Isikuandmete kaitse on juriidiline küsimus ning ärme liialdame – ei ole Tallinn kuri Mordor ega Eesti hirmul ja abitu Keskmaa.
Ometi on Tallinna laieneva isetegevuse näol riigi seisukohalt tegemist üldiselt üsna keeruka teemaga. See, mis näib riigi tasandil suurima probleemina, on Tallinnas ju hästi: elanike arv muudkui kasvab. Mis tähendab ühtlasi ka tulu ja võimaluste kasvu. Võimu kasvu. Manage nüüd silme ette Balthasar Russowi aeg: mis jääb siis üle müüritagusel? Võimalus ja ahvatlus on minna üle müüri kantsi ning küllap seda paljud kasutavadki. Eliitkoolide pärast ju kirjutatakse end sisse.
On peljatud, et isikustatud Ühiskaardi andmeid võidakse kasutada poliitilises reklaamis. Samas pole seda ehk vajagi, pragmatism teeb oma töö.
* – Viide Tolkieni-lugude Võimusõrmuses olevale kirjale. Otsetõlkes: «Üks Kaart valitseb neid kõiki!» (ingl k)