Aasta positiivseim üllatus on see, et noored venemaalased ei tule Eestisse enam kui Nõukogude, vaid kui Euroopa Liitu, räägib sotsioloog Andrus Saar Postimehe arvamusportaalile. Ta kõneleb ka Eesti poliitikat räsivast raskest puudest ja rikkaid soosivast elektrihinna poliitikast.
Kas 2012. aasta oli Eesti ja maailma jaoks parem või halvem kui varasem? Miks?
Eestile tekkis maailma teatud regioonides uut tüüpi positiivne imago. Probleemse klähviva taskukoera kuvandit asendas ettekujutus tegusast, efektiivsest, otsustavast riigist, kus finantsmajandus näib olevat normaalne.
Loodan, et see kuvand realiseerub lähitulevikus ka ühiskonna tasandil, mille tulemusel muudetakse inimesed riigi raamatupidamises objektide staatusest subjektideks. Riik teenindab ju inimesi, mitte vastupidi. Praegu näib, et olukord on kohati suisa vastupidine.
Maailma jaoks tervikuna pean oluliseks kapitalismi redefineerimise algusfaasi. Ja see on kindlasti positiivne nähtus, sest mitmed vanad müütilised arusaamad vabast konkurentsist, turu regulatsioonidest, efektiivsusest, monopolismist jms on hakanud murenema. Pikemas perspektiivis näeme kindlasti häid arenguid.
Mis oli teie hinnangul lõppenud aasta suurim saavutus Eestis? (Aasta pluss)
Eesti teaduse ja IT-lahenduste väljamurdmine maailma. Eesti teaduse enneolematult suur rahastamine Eesti riigieelarve vahenditest ning teisalt Eesti teadlaste saavustuste märkamine Euroopa fondide poolt ning sellega kaasnev rikkalik rahastamine.
Eestis välja töötatud e-teenuste rakendamine Euraasia riikides (näiteks digiretsept) või USAs (näiteks M-parkimine). See on Skype´i eduloo loogiline jätk. Eesti ei samastu enam ainult odava tööjõuga või toorainet välja vedava riigina. Eestimaa identiteet seostub üha rohkem intellektuaalse võimekusega.
Mis oli möödunud aasta suurim rumalus Eestis? (Aasta miinus)
Poliitilise eliidi võõrandumine on sügavalt raske puue. Puuet on raske rumaluseks pidada. Aga ühiskond ei pea sedalaadi puuet tolereerima ega õppima, kuidas koos sellega elada.
Kahju, et jõud, kelle vastu olid suunatud Eestimaa elanike erinevad ettevõtmised (laiaulatuslikud streigid, protestiaktsioonid kodanikuühiskonna kaitseks jms), ei ole põhisõnumit mõistnud.
Nendele mõistmatust olukorrast on nad toibunud ning asunud jõuliselt ennast kaitsma ning juhtima protsesse vanasse sängi. Inimestelt luba saamata on Eestimaa viidud senisest veelgi unitaarsemasse riiki, milles iseotsustamise võimalusi kärbiti jõudsalt. Uued samalaadsed otsused on juba laual allkirju ootamas.
Mida loete 2012. aasta suurimaks positiivseks üllatuseks? (Aasta hüüumärk)
Aasta positiivseim üllatus on minu jaoks taas seotud Eesti kuvandi muutusega. Noored venelased ei tule Eestisse enam kui Pribaltikasse, vaid nad külastavad Euroopa Liitu, konkreetselt Eesti Vabariiki. Tegu on põhimõttelise paradigmamuutusega Venemaa elanike seas. Venemaa propagandamootorid ei suuda enam vanu müüte värskena hoida. Loomulikult on see meie võit.
Mida peate teravaimaks mullu lahendamata jäänud probleemiks? (Aasta küsimärk)
Paraku on aastast aastasse jätkuvalt lahendamata üks ja kõige olulisem probleem: Eestimaa elanikele kindlustunde loomine. Korraliku kindlustunde puudumine on ämmaemand Eestimaa tõsisematele probleemidele: maaelu hääbumine, väljaränne, madal iive, inimvaramu kvaliteedi langus jms.
Olen täheldanud kummalist seost: mida rohkem kolivad inimesed maalt ära, seda uhkemad viidad pannakse üles paikadesse, kust inimesed lahkuvad. Vähemasti viitadest mälestusmärgid jäävad meid meenutama.
Kas 2013. aastal on Eestis parem elada kui lõppeval aastal? Miks?
Ma ei usu, et majanduslikult hakkab suurem osa Eestimaa elanikest paremini elama, sest inflatsioon saab olema kõrgem kui sissetulekute kasv. Tahaks väga loota, et Euroopa võlakriisi leegid meid väga valusalt ei kõrveta ning Ühendriikide rahatrükimasinate hoogne töö ei sünnita uut ülemaailmset majanduskriisi.
Arvata võib, et sõjakoldel meie regioonis pole asu. Et maailmas puudub ühtne jõukese, siis oht konfliktide tekkeks on varasemast tõenäoliselt suurem.
Kui arvatavad kartused ei realiseeru, siis jõukatel inimestel on Eestis jätkuvalt hea elada, kuid vaesematel kehvem.
Näide teemal «rikkad elavad rikkamalt, vaesed vaesemalt» – riigifirma Eesti Energia pakkus oma hindu sõltuvalt tarbija sotsiaalsest staatusest. Mida vähem tarbisid seni elektrit, seda kõrgemat hinda pakuti. Piskuga läbi ajavad inimesed, kes niigi hoiavad elektrit kokku, peavad elektrituru avanemise eest kõige kõrgemat hinda maksma.
Postimehe arvamusportaal küsis kümmekonnalt Eesti arvamusliidrilt ja ühiskonnavaatlejalt, millise pilguga vaatavad nad tagasi lõppenud aastale.