Postimehe palvel lõppevat aastat meenutanud Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm tõdes, et lõppev aasta oli eelmistest parem, kuna looduskatastroofe oli maailmas vähem kui 2011. aastal ning Eesti on neist hoopis pääsenud, oma ülejäänud hädadega hakkamasaamine on aga meie endi kätes.
1. Kas 2012. aasta oli Eesti ja maailma jaoks parem või halvem kui varasem? Miks?
Parem. Inimkonda raskelt häirinud looduskatastroofe, nagu näiteks 2011 a Fukushima maavärin ja tsunami, oli lõppenud aastal palju vähem. Hinnanguliselt läksid 2011 a loodusõnnetused inimkonnale poole kallimaks (290 miljardit €) kui lõppeva aasta omad. Muud suuremad hädad, näiteks Süüria kodusõda, maailmalõpupaanika või usk, et pidev nutt ja hala aitab Eesti elu edendada, lähtuvad inimese rumalusest või laiskusest ja on seega, erinevalt looduskatastroofidest, edaspidi välditavad. Eesti õnn seisneb selles, et meil raskeid loodusõnnetusi ei juhtu ja ülejäänud hädadega oleme üldiselt hakkama saanud või on lahendus meie endi kätes.
2. Mis oli teie hinnangul tänavune suurim saavutus Eestis? (Aasta pluss)
Eriliselt silmapaistvat riiklikku saavutust, nagu oli näiteks Euroopa Liidu, Schengeni viisaruumi või euroga ühinemine, tänavu polnud. Erinevad ühiskondliku aktiivsuse puhangud ja streigid näitasid, kui oluliseks diskussiooni- ja koostööpartneriks riigile on kasvanud kolmas sektor ja ametiliidud. Õpetajate ja arstide väljaastumised lähevad ajalukku aasta suurimate saavutustena tingimusel, et nad realiseeruksid lähiajal palgatõusule lisaks ka Eesti haridus- ja tervishoiukorralduse sisuliste reformidena.
3. Mis oli lõppeva aasta suurim rumalus Eestis? (Aasta miinus)
Usk sellesse, et keegi on kohustatud meid aitama, et ajutisele abile saab üles ehitada püsiva heaolu ja isegi ettevõtte ärimudeli. Ning selle juures tulla tänavale protestima, kui meie ise abi vastuvõtmise taustal kedagi teist plaanime aidata.
4. Mida loete 2012. aasta suurimaks positiivseks üllatuseks? (Aasta hüüumärk)
Ettevõtete taasärganud pragmaatiline huvi ülikooli teadus- ja arendustegevuse vastu. Kui ikka näiteks Viru Keemia Grupp, EMT, Elering, Eesti Energia, SEB ja mitmed teised peavad vajalikuks investeerida ülikoolis toimuvatesse arendus-, rakendus- ja tehnoloogia-uuringutesse, näitab see, et ettevõtetes on usk sellise tegevuse kasumlikkusesse, et neil on kogutud vastavad vahendid, ning ülikoolil on teadmised ja kogemus, mida neile pakkuda.
5. Mida peate teravaimaks tänavu lahendamata jäänud probleemiks? (Aasta küsimärk)
Järgmisele Euroopa Liidu teadusuuringute- ja innovatsiooni rahastamisprogrammile (2014-2020) läheme vastu taas kahe eraldiseisva Eesti riikliku arengukavaga: üks käsitleb teadus- ja arendustegevust, teine innovatsiooni ja ettevõtlust. Justnagu nad oleksid eraldiseisvad asjad! Aga hea on seegi, et tekkimas on nende arengukavade ühisosa.
Endiselt on lahendamata küsimus, kuidas Eesti ülikoolides magistri- või doktorikraadini jõudnud ELi-väliste riikide kodanikud saaksid lihtsustatud korras siia tööle jääda ja meie arengusse panustada, selmet realiseerida end mõnes teises ELi riigis.
6. Kas 2013. aastal on Eestis parem elada kui lõppeval aastal? Miks?
Loodan, et on. Majandusinimesed prognoosivad väikest majanduskasvu ja tööhõive paranemist, ka palgad ilmselt tõusevad, loodetavasti koos töö efektiivsusega. Pole põhjust arvata, et teadustes, kirjanduses, filminduses ja üleüldse loometegevuses peaks tegijad kehvemaks või uusi tulijaid vähemaks jääma. Suurim väljakutse on igal tasemel reformitava hariduskorraldusega jõuda tegudeni, mis ka tegelikult omandatava hariduse sisu parandavad.
Postimehe arvamusportaal küsis kümmekonnalt Eesti arvamusliidrilt ja ühiskonnavaatlejalt, millise pilguga vaatavad nad tagasi lõppevale aastale.