Värvikas jutustaja ja ajaloo keerdkäikude mõtestaja David Vseviov.

FOTO: Toomas Huik

Ajaloolane David Vseviov peab lõppeva aasta suurimaks saavutuseks ühiskondlikku ärkamist ning märkimisväärseimaks rumaluseks ühe partei oskust viia kindlana kursil püsiv alus uppumisohtu.

Kas 2012. aasta oli Eesti ja maailma jaoks parem või halvem kui varasem? Miks?

Ju see on vist minu ajaloolase elukutsest tulenev häda, et ei oska sisuliselt vastata enamusele neist ajalise distantsita küsimustest. Ma ei tea, kas 2012. aasta oli Eesti ja maailma jaoks parem või halvem kui varasem. Sest isegi 1,3-miljonilise elanikkonnaga Eesti puhul oleks emb-kumb vastusevariant õige vaid osaliselt, ehk inimestest osade suhtes.

Mida siis veel rääkida maailmast tervikuna, kus surm ja viletsus tabas kümneid miljoneid inimesi (olgu või Süüria näide), kuigi samas leidub ilmselt miljoneid teisi, kelle jaoks oli 2012 meeldivate sündmuste ja õnne aastaks.

Mis oli teie hinnangul tänavune suurim saavutus Eestis? (Aasta pluss)

Ka suurima saavutuse esiletoomisega jään hätta juba ainuüksi sellepärast, et 2012. aasta on veel pigem olevik kui minevik, mis võimaldaks tulevikust vaadatuna teha põhjapanevamaid järeldusi. Aga ilmselt võiks 2012. aasta plussiks pidada teatud «ärkamist» – arusaamise tekkimist sellest, et riik on mitte «nende», vaid pigem ühiselt «nende ja meie» oma ning vastavalt ka «nende ja meie» ühine looming.

Mis oli lõppeva aasta suurim rumalus Eestis? (Aasta miinus)

Rumaluse suurust pole võimalik hinnata. Hinnata saab vaid rumaluse tagajärgi ning sedagi suhtelise täpsusega. Kuid vähemalt aasta lõpust tuleb meelde ühe partei toetajaskonda iseloomustava numbrijada langusdünaamika, mis pole seletatav millegi muuga kui selle sama partei rumalusega (tõenäoliselt otsustajate ja nõuandjate teostusvariandis). Õpetlik näide sellest, kuidas esmapilgul suhteliselt tühine rumalus võib, nagu väike auk paadis, viia kindlana kursil püsiva aluse uppumisohtu.

Mida loete 2012. aasta suurimaks positiivseks üllatuseks? (Aasta hüüumärk)

Inimeste sisemist valmisolekut abistada hättasattunuid. Neid juhuseid on olnud aasta jooksul palju, kui üleskutsed rahaliseks ja moraalseks toetuseks on leidnud sadade inimeste puhul kaastundliku vastukaja. See tekitab tuleviku suhtes lootust.

Mida peate teravaimaks tänavu lahendamata jäänud probleemiks? (Aasta küsimärk)

Seda, et probleeme lahendatakse jätkuvalt paljuski pigem just nimelt abstraktsete probleemidena kui konkreetsete inimeste muredena. Riigi tasandil pole vaja mitte niivõrd probleeme lahendada kui luua tingimusi ja võimalusi nende lahendamiseks.

Kas 2013. aastal on Eestis parem elada kui lõppeval aastal? Miks?

Seda teab minust tunduvalt paremini hea tuttav Igor Mang.

Postimehe arvamusportaal küsis kümmekonnalt Eesti arvamusliidrilt ja ühiskonnavaatlejalt, millise pilguga vaatavad nad tagasi lõppevale aastale.