Liia Hänni: hartad ja ACTA-miitingud saanuks ära hoida

Liia Hänni Foto: Peeter Langovits

Kui valitsejad oleks õigel hetkel ühiskonnaga dialoogi asunud, oleks jäänud ära nii ACTA-miitingud, streigid kui «Harta 12», leiab Postimehe arvamusportaali aastalõpuküsitlusele vastates demokraatiaekspert Liia Hänni.

Kas 2012. aasta oli Eesti ja maailma jaoks parem või halvem kui varasem? Miks?

Astronoomilise mõõdupuuga võttes oli aasta 2012 üpris õnnelik. Me ei saanud pihta ühegi suurema kosmilise kiviga ja kodutäht Päikene käitus ka ootuspäraselt. Tema aktiivsus oli küll keskmisest veidi kõrgem, aga see ei põhjustanud inimkonnale suur häda, pigem kaunist virmaliste vaatemängu. Inimkonna suurim murelaps on endiselt planeet Maa ise, mille sisemuse ja atmosfääri käitumist on raske ennustada, rääkimata inimestest enestest.

Mis oli teie hinnangul tänavune suurim saavutus Eestis? (Aasta pluss)

Eesti toibumine majanduskriisist, mis näitab meie ühiskonna võimekust raskustega hakkama saada. Ka valitsus saab siit oma plusspunktid, aga suurem tunnustus läheb ettevõtlikele inimestele ja tublidele töötegijatele.

Mis oli lõppeva aasta suurim rumalus Eestis? (Aasta miinus)

Rumalus on mitte märgata, et Eesti kodanikud ei ole nõus valitsemist lihtsalt pealt vaatama, vaid soovivad avalikes asjades kaasa rääkida. ACTA-vastased miitingud, arstide streik ja «Harta 12» oleks võinud olla olemata, kui võimukandjad oleks õigel ajal taibanud ühiskonnaga dialoogi asuda.

Mida loete 2012. aasta suurimaks positiivseks üllatuseks? (Aasta hüüumärk)

Põhiseadus koos kommentaaridega veebis www.põhiseadus.ee, väärt lugemine Eesti arvukatele e-kodanikele.

Mida peate teravaimaks tänavu lahendamata jäänud probleemiks? (Aasta küsimärk)

Eesti rahvastiku kahanemine ja rahvaloenduse karm pilt paljude Eestimaa külade hääbumisest. Need ärevust tekitavad probleemid on omavahel seotud ja ilmestavad tõsiasja, et «turu nähtamatu käsi» meie eest kõiki probleeme ei lahenda.

Kas 2013. aastal on Eestis parem elada kui lõppeval aastal? Miks?

Majanduse prognoosid järgmiseks aastaks on mõõdukalt optimistlikud. Tahaks uskuda, et optimismiks on põhjust ka võimalikult paljudel Eestimaa peredel.

Postimehe arvamusportaal küsis kümmekonnalt Eesti arvamusliidrilt ja ühiskonnavaatlejalt, millise pilguga vaatavad nad tagasi lõppevale aastale.