Arko Olesk: maailmas võtavad võimust kroonilised haigused

Haiguskoormus piirkonniti. Illustratsioon: Pm

Ainulaadne globaalne uuring näitab, et varaste surmade asemel vähendavad nüüd inimeste tervena elatud aastaid peamiselt kroonilised haigused, kirjutab teadusajakirjanik Arko Olesk.

Viimase 20 aastaga on inimeste tervises aset leidnud märgatavad muutused. Tublisti on suudetud vähendada vastsündinute ja laste suremust, keskmine eluiga on pikenenud pea kõikjal maailmas, ent see ei pruugi sugugi tähendada tervise samaväärset paranemist. Juurde võidetud eluaastaid saadavad tihti uued vaevused, mistõttu ei ole maailma haiguskoormus kahanenud. Kõike seda näitab hiljuti esitletud uuring maailma tervisekaotusest.

Detsembri keskpaigas esitletud uuring «Global Burden of Disease 2010», millele oli pühendatud hinnatud Briti meditsiiniajakirja The Lancet terviknumber, on katse hinnata, kui palju eluaastaid kõiksugu haigused röövivad. Tulemused annavad võimaluse võrrelda  haiguste, surmapõhjuste ja riskitegurite osakaalu kogu tervisekaotuses, nende jagunemist vanuseti ja sooti, samuti rolli eri piirkondade haiguskoormuses. Tulemuseks pole mitte ainult meditsiinilises mõttes väärtuslik andmekogu, vaid ka tervisepoliitika kujundajate võimalus tuvastada peamised haigused ning riskitegurid, millele ressursside suunamine võiks rahvatervise parandamiseks olla kõige tõhusam.

Tervisekaotus (ehk haiguskoormus) kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Võttes arvesse haigestumise ja suremuse statistika, põetava haiguse raskuse ning inimese vanuse surmahetkel, väljendatakse tervisekaotust vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena (Disability Adjusted Life Years e DALY).

Eelmine ja ühtlasi esimene sellelaadne maailma haiguskoormuse uuring valmis 1996. aastal ja kirjeldas maailma terviseolukorda 1990. aasta seisuga. See oli esimene katse luua korda killustunud haiguse- ja surmastatistikas, kus näiteks üksikute surmapõhjuste summeerimine andis kokku suurema arvu, kui oli surmade tegelik koguarv. 1990. aasta tervisekaotuse uuringu teeneks võib muu hulgas lugeda malaaria ja depressiooni esiletoomise oluliste tervisekao põhjustena, mida kuni selle ajani ei olnud nii suure probleemina teadvustatud.

Ka ajendas too uuring paljusid riike, sealhulgas Eestit, korraldama omaenda rahvuslikku haiguskoormuse uuringut.

Praegugi ei ole andmestik ja neis leiduvate lünkade täitmiseks kasutatud mudelid veel täiuslikud, nagu koostajad tunnistavad, kuid võrreldes 20 aasta taguse uuringuga on astutud suur samm edasi. Uuringu kokkupanemisel osales ligi 500 teadlast 50 riigist ning seda koordineeris USAs Washingtoni osariigis asuv tervisemeetrika ja -hindamise instituut. Uuringut rahastas Bill ja Melinda Gatesi fond.

Tulemustest rääkides nimetavad kõik asjatundjad olulisi muutusi tervisekaotuse struktuuris. Arvuliselt on 1990. ja 2010. aasta maailma tervisekaotus jäänud samaks (ca 2,5 miljardit eluaastat), kuid arvestades, et samas ajavahemikus kasvas maakera rahvaarv 1,8 miljardi võrra, on koormus 1000 eluaasta kohta kahanenud 23 protsendi võrra (472-lt 361-le).

Suurt osa nii selles kahanemises kui ka keskmise eluea pikenemises mängib laste suremuse oluline vähenemine. Alla viieaastate laste haigused ja surmad moodustasid 1990. aastal kokku 41 protsenti globaalsest tervisekaotusest, 2010. aastaks oli see vähenenud veerandini. 1990. aastal olid kolm peamist tervisekao põhjust maailmas veel alumiste hingamisteede haigused (näiteks kopsupõletik), kõhulahtisust põhjustavad haigused ning enneaegse sünnituse komplikatsioonid.

Nüüd aga on esikolmikus neist alles vaid hingamisteede haigused, esikoha hõivas südame isheemiatõbi ning kolmanda ajurabandus.

Pikenes ka keskmine oodatav eluiga, globaalselt umbes viis aastat. Kuid kõigi positiivsete arengute varjus peitub uusi ja vanu ohte, hoiatavad uuringu autorid. Nii on keskmisest elueast olulisem näitaja tervena elatud aastate hulk. GDB uuringust selgub, et kui 2010. aastal Eestis sündinud mees võib elueaks oodata 70,6 aastat, siis võib ta loota, et tervena elab sellest 61 aastat. Naiste puhul on keskmine oodatav eluiga küll 80 aastat, kuid tervena elatud aastaid lubatakse neile vaid 67,4. Vahe on 1990. aastaga võrreldes suurenenud, peegeldades globaalset trendi. Kuna suur osa eluea pikendamisest on saavutatud tänu laste suremuse vähenemisele, mitte paremale toimetulekule vanemas põlves tabavate haigustega, rõhutavad uurimuse autorid, et vahe eluea ja tervena elatud aastate vahel kasvab edasi. Iga eluea pikkusele võidetud aasta kohta saame juurde 0,8 tervet aastat. 50. eluaasta künnise ületanud inimeste puhul toob iga lisa-aasta juurde vaid 0,6 haigusevaba aastat.

«Rohkem inimesi veedab rohkem aastaid oma elust koos rohkemate haigustega,» kirjeldavad teadlased olevikku ja tulevikku. 20 aastaga suurenes mittenakkushaiguste osakaal haiguskoormuses 43 protsendilt 54 protsendile. Ja siin on saavutatud vähe, väidavad uurimuse autorid.

«Suutmatus saavutada 20 aasta jooksul olulisi edusamme puuete vähendamisel peab üleilmsele rahvatervisekogukonnale toimima äratuskellana,» kirjutavad autorid.

Haiguste ja seisundite seas, mille osakaal aina suureneb, toob uuring esile vaimsed ja käitumishäired, teiste seas depressiooni ning alkoholi ja mõnuainete kuritarvituse, vanema ea ajuhaigused, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, luu- ja lihaskonna vaevused, seljavalust luuartriidini, ning suhkurtõve.

«Samuti on uue ja unaruse jäetud prioriteedina esile kerkimas noored,» lisas kommentaaris ajakiri Lancet. «GBD 2010 näitab, et eriti noori mehi sureb palju rohkem, kui seni hinnatud.»

Suured muutused on aset leidnud ka riskitegurite edetabelis. Paarikümne aasta eest oli peamine eluaastaid rööviv tegur laste alatoitumus. 2010. aastal on see langenud kaheksandale kohale ning esikolmikus on kõrge vererõhk, alkohol ja tubakas. Kõrge vererõhu kontole kantakse seejuures 9,4 miljonit surma (2010. aastal suri maailmas 52,8 miljonit inimest) ning seitse protsenti kõigist kaduma läinud tervena elatud eluaastaist. Kui tegurid kokku koondada, siis toitumisega seotud riskifaktorid (näiteks vähene puu- ja juurviljade tarbimine, liigne soolatarbimine) põhjustavad kümnendiku maailma haiguskoormusest.

Kõrge vererõhk saab peamiseks riskiteguriks alles vanemate kui 50-aastaste seas. Vanusegrupis 15–49 on selleks hoopis alkoholi tarbimine, millele järgnevad suitsetamine (ka passiivne), kõrge vererõhk ja suur kehamassiindeks.

Uuring annab võimaluse võrrelda ka maailma eri piirkondi. Selgelt eristub teistest nn must Aafrika, kus edasiminek võrreldes ülejäänud maailmaga on olnud väike. Laste haigused ja suremus püsivad endiselt kõrgel tasemel ning neile on lisandunud aidsiepideemia.

Esile kerkib ka Ida-Euroopa, mille selle uuringu raames moodustavad Baltimaad, Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Selle piirkonna tervisekaotus 1000 eluaasta kohta jääbki alla vaid mustale Aafri­kale, Okeaaniale ning Kariibi mere piirkonnale. Viimase suur näitaja tuleneb aga 2010. aasta Haiti maavärinast.

Ida-Euroopa paistab silma piirkonnana, kus südame-veresoonkonnahaigustel on haiguskoormuses globaalselt võrreldes kõige suurem osakaal. Riskiteguritest rääkides ei saa mööda vaadata alkoholist, mille arvele kannab uuring koguni veerandi selle piirkonna tervisekaotusest. Nagu näitas ka Eesti enda tervisekaotuse uuring, pole siin põhjust süüdistada suurt idanaabrit pildi moonutamises oma nigela terviseolukorraga, vaid sellest uuringust nähtuvad piirkondlikud ja globaalsed tendentsid kajastavad siinset olukorda adekvaatselt.