Madis Kallas: hea juhtimistava spordis lubaks otsustajatele südametunnistusele koputada

Madis Kallas. Foto: Andres Haabu

Lõppeval aastal Neinar Seli vastu Eesti Olümpiakomitee juhiks kandideerinud Madis Kallas kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et eetikakoodeks poliitikas ja hea juhtimistava spordijuhtimises annaksid suurepärase võimaluse millelgi konkreetsel sõrmega järge pidada ning vajadusel otsustajatele südametunnistusele koputada.

Eesti Olümpiakomitee on välja töötamas head juhtimistava ehk nagu mööndustega spordijuhtide eetikakoodeksit. Suurepärane, kuna suure poliitika varjus ja seal tehtavate sammude meelevallas on mõningatel spordiorganisatsioonidel samuti probleeme elementaarsete hea tava reeglite järgimisega. Juhtimiskultuur vajab pidevat hoolt ja tähelepanu. Seda enam, kui üha rohkem tipp-poliitikuid võtavad enda juhtida ka kõikvõimalikke spordiorganisatsioone.    

Soovitan juhtimistava koostajatel pöörata tähelepanu paarile omadusele, mis kindlasti peaks olema kajastatud loodavas dokumendis. Kitsaskohad on täheldatud üles ennekõike EOK presidendi valimistele eelnenud kuude põhjal. Ma ei too tekstis ühtegi konkreetset näidet, kuigi need on kõik olemas, vaid räägin üldiselt. Loomulikult, jutt mõjuks huvitavamalt, kuid minu eesmärk ei ole kedagi konkreetselt meedia kaudu kritiseerida vaid juhtida tähelepanu olulistele puudustele. Need kellest on jutt, saavad sellest niikuinii aru ja tarkade inimestena on nad omad järeldused kindlasti teinud.

Ausus ja julgus

Kogu tervik algab sõnast ausus. Aus suhtluses, kokkulepetes ja lubadustes. Ilma selle tõekspidamise järgimiseta ei ole lootustki jõuda eduni ja (spordi)rahva poolehoiuni. Soovitan kõigil lugeda Eesti Päevalehest endise suusaliidu peasekretäri artiklit spordi juhtimisest, kes asetas rõhu mitmelegi olulisele valdkonnale, üks neist oli ka ausus - tema praktilisel ja kogetud näitel mõjus see väga veenvalt.

Hea juhtimistava ei kasuta võtteid, mis alusetult mustavad kedagi või moonutavad tõde. Asjaosalistega tuleb otse suhelda ja vältida kolmandate isikute sõnade põhjal otsuste langetamist. Lapsikud tunduvad ka ütlused nagu, kui sa nii ei tee, siis jääd nendest rahadest ilma, kui sa hääletad selle poolt, siis arvesta tagajärgedega või nii ma seda asja ei jäta. Aus inimene on julge ja juht seda loomulikult olema peab.

Suhtlemine ja avatus

Hea juht ning edukas juhtimine nõuab väga palju suhtlemist. Räägi inimestega, vasta küsimustele, ära väldi kontakti, kõik need soovitused peaksid olema iseenesest mõistetavad, kuid millegipärast nende vastu tihti eksitakse. Telefonikõnede eiramised, meilidele mittevastamised, esinemistest keeldumised, kokkusaamistest loobumised üksnes süvendavad pingeid ja ei tooda edu üldiselt kummalegi poolele. Siin ei ole oluline kes on partner, kas meedia või mõni indiviid.

Kompetentsus

Elementaarsel tasemel peavad kõik spordialaliitude juhid teadma konkreetse ala aluseid. Muidu ei ole hea kontakti loomine ning õiglaste otsuste tegemine võimalik. Spordi juhtimise juurde saabub iga päev üha rohkem spordialase hariduseta ja spordialase kogemuseta juhte, nagu tegu oleks mingi tähtsusetu valdkonnaga. Kui tuledki teisest valdkonnast, siis tuleb ennast asjadega eelnevalt kurssi viia.  

Samuti on väga oluline kompetentsuse olemasolu kritiseerides või analüüsides erinevaid teemasid. Argumentideta ja sügava põhjata sõnavõtte on liiga palju ja kahjuks inimeste poolt, kes ise ei ole olnud valmis konkreetseid lahendusi pakkuma ega mingit vastutust võtma. Tulge välja konkreetsete plaanidega, ideedega ja proovige asju teha paremaks. Spordi kui terviku kohalt läks parim hetk reaalselt sõna sekka öelda sügisel mööda, kuid omad võimalused on ka praegu. Kogu Eesti poliitmaastik ja sellega otseselt seotud spordijuhtimine vajab konkreetseid lahendusi.

2012. aastal sai Eesti spordis moesõnaks programmid ja miks see ei võiks nii olla ka edaspidi. Sest kõik on tüdinenud pidevast jutust, et see või teine asi on halvasti, programm vähemalt aitab konkretiseerida väljaöeldut. Tegusid on vaja ja loodetavasti selle suuna heaks alguseks on hea juhtimistava allkirjastamine. Samas tuleb tunnistada, et otsustajate soov teatud plaanide jõustumise kaasaaitamisele on äärmiselt väike. Võtame näiteks riigikogu eetikakoodeksi loomise. Kui isegi sellise väikse (teostuselt väike, kuid kuvandilt väga suur) asjaga üksmeelt ei leita, siis mida suurematest muutustest rääkida. Eetikakoodeks ja hea juhtimistava annaksid suurepärase võimaluse millelgi konkreetsel sõrmega järge pidada ning vajadusel otsustajatele südametunnistusele koputada, saab näha kas selline võimalus avalikkusele antakse või mitte.  

Lõpetuseks on aga rõõm tunnistada, et seni on uue juhiga EOKst avalikkuseni jõudnud mitmed meeldivad noodid ja loodetavasti see jätkub ka edaspidi. Aeg on tõe kriteerium ja mida aeg edasi seda rohkem saame näha, kuhu ning millistel väärtustel Eesti sporti juhitakse. Ja positiivseid taganttorkijaid on rohkem kui üks!